Eesti Päevaleht

Kanakullide arvukus on vähem kui küm­nen­diga kahanenud koguni ligi kaks korda.

Nagu vana rahu ise krõmpsutab suur pikakarvaline ja -sarveline šoti mägipull Pärnumaa edelanurgas hommikust heinaportsjonit. Ainult pahvakas auru suust meenutab öist ärevust.

Kevad on hea aeg palmi majja toomiseks, sest nii jõuab ta uues kohas suve jooksul paremini kohaneda. Palme kasvatatakse Eestis juba sajandeid, kuid viimati ilmus eestikeelne palmiraamat 1956. aastal Vello Veski sulest.

Assoori saarte kõrgrõhuala ja Islandi lähistel tiirutava madalrõhuala vahel valitseb Atlandil tormine läänevool, mis kannab üha uusi madalrõhkkondi Euroopa poole.

Tääkliilia (Yucca) perekonda kuulub 47 liiki puid, põõsaid ja igihaljaste lehtedega puhmaid ehk kääbuspõõsaid. Tääkliilia sugulased samas aspariliste (Asparagaceae) sugukonnas on agaav, aspar, rohtliilia, hosta, kobarhüatsint, maikelluke, linnupiim, kaljuliilia, lehtliilia, siniliilia, havisaba, tõlvpuu jt.

Euroopas on praeguseks ida ja lääs osad vahetanud. Briti saared on saanud endale kõrgrõhuala, mis seisab Atlandi tsüklonitele müürina ees ja sunnib need piki Gröönimaa rannikut kaugele põhja minema.

Värvirõõmus väike priimula on tõeline kevadtunde tekitaja. Kuigi aias puhkevad priimulad õide alles mais või sooja majaseina ääres aprillis, saab potipriimula õieilu nautida juba praegu. Ärge unustage ka õielõhna nuusutamast, ilma maheda lõhnata poleks nauding täiuslik.

Lähipäevil on oodata suurt õhutemperatuuri kõikumist, teed on sageli libedad. Jälgige maanteeinfot.

„Kronks-kronks!” hüüab pulmatantsu kukerpallitav must rongapaar sinises taevalaotuses. Kaarnakuuelt peegelduv päikesekiir vajutab hanged akna all kõhuli.

Motovarjuga leiab suured ja väikesed pesad üles kerge vaevaga, et need kaitse alla võtta.

Lumekaardi skaala kastirida venib aina pikemaks, juba on potisinine 75-sentimeetrine laik keset Raplamaad Kuusikul. Kus saab esimesena lumemeeter täis?

Kui veel eile piilus pilvede vahelt päike ja noored said liuväljal mõnuga lustida, siis kauaks seda ilusat ilma enam pole.

Teisipäevane täiskuine toomapäev peseb tuisuvihinal Eesti puhtaks ja kolmapäeva öösel kell 1.38 algab talv. Tuisk poeb magama ja annab valitsuse üle pakasele.

Üks Soome linnu-uurijate poolt satelliitsaatja abil jälgimise alla võetud viiest merikotkast – Hilkka – otsustas talveks kodukohast Hanko lähistel lõuna poole lennata.

Hiirvaikne, kottvaikne, sumbunud vaikne on õu ja mets. Ei ühtki müdinat, üleliigset hõiget lindude suult... Vaid vaikus. Vaikseks muutis tuisutrall me maa.

Tänane hommik üle 10 kraadise külma ja pilvise taevaga on üsna ebasõbralik.

Ratsuritäht (Hippeastrum) on amarülliliste sugukonda kuuluv taim, mille tuttavamad sugulased on kliivia, lumikelluke, märtsikelluke, meelistäht, ambõis, vihmalill, ämblikliilia, neriine, verilill, sternbergia, nartsiss jt. Araukaariat (Araucaria) tuntakse aga rahvapäraselt toakuusena. Araukaaria on küll okaspuu, kuid pärit lõunapoolkeralt ja on kuuse kaugem sugulane araukaarialiste (Araucariaceae) sugukonnast.

November on meid ikka lumiste talviste ilmadega kostitanud.

Lumi tuleb, lumi läheb... Ikka vajutab vihma-, rõskuse- ja tuulerikas sügis meid silmini maad ligi – külm on olla ses põhjamaises lumeootuses.

Vurr! lendab pisike valge pruunide kirjadega linnuke mu jalge eest mööda ja maandub järgmisele adruvallile. Peaaegu oleksin talle peale astunud.

Atlandi ookean on meie ilmaköögi peakokaks. Järjekordse vihase keerise järeltulija on Soome poole teel ja jagab meile vihmahooge.

Kribinal-krabinal tilgub taevaväravatest halli vihma, hetkeks nühib maruhoog siniavarused valla ja päikesekiir piilub silmanurgast sisse. Siis aga kõmatab kõu.

Kuna viimati nähti pringlit siin 1988. aastal, siis pole teada, kas neid meie vetes enam on.

Kas teadsite, et alpikanne (Cyclamen) on looduses 22 liiki? Nende kodumaa on Euroopas, Vahemere maadest Iraanini ja Somaalia kirdeosas. Krüsanteemide (Chrysanthemum) 37 liiki on pärit Kesk- ja Ida-Aasiast. Euroopa on kahe krüsanteemiliigi kodumaa.

Kaktuseid on kogu maailmas 1210 liiki 118 perekonnast. Eluvormilt on nad sukulendid ehk turdtaimed, millest tuntumad on veel aaloed, agaavid, piimalilled, havisabad, mägisibulad, kukeharjad jpt. Isegi Eestis kasvab looduslikult sukulente, nagu kukeharjad ja mägisibulad, kuid rohkem levinud on nad kuivades kõrbetes, poolkõrbetes ja savannides.

Eilse tormimatsu said lõunanaabrid, prognoosi järgi küündis läänetuul neil rannikul iiliti 30 m/s.