Eesti Päevaleht

Tavaliselt vaadatakse taime ja päikesevalguse suhteid lehtede kaudu. Kuid puu ei ole oma lehtede lihtsumma ja mets pole puude lihtsumma. Eesti maaülikooli professor Ülo Niinemets on kolleegidega välja uurinud, kuidas taimed valgustingimustega kohanevad ja valgust kasutavad.

Olgu okultismiga kuidas on, kuid nüüdseks on selgunud, et inimesel ja teistel imetajatel on kolmas silm. Ja see ei asu kusagil mujal kui kahe silma põhjas. Kui silma võrkkesta valgustundlikud kepikesed ja kolvikesed on vigastatud ega toimi, tajutakse ometi valgusest sõltuvat ööpäevarütmi.

Kuni elab inimsugu, leidub ikka neid, kes otsivad igavese elu, tarkuse ja tubliduse saladust. Kord on olnud selleks eluvesi, praegu aga keemilised ained, mida toidulisandite või muu meeldiva nime all maha müüakse. Üheks võluvitsaks peetakse ka hormoone, nende seas inimese kasvuhormooni.

Meditsiin muutub üha sarnasemaks bioteadustega, astronoomia või tuuma-füüsikaga. Süsteemse lähenemise korral saab üha tähtsamaks informaatika, andmete kaevandamine tohututest andmepankadest. Samal ajal ei saa eirata elu: on tekkimas uus, internetil ja sotsiaalvõrgustikel põhinev rahvameditsiin.

Kümne aasta eest avastasid Tartu ülikooli teadlased sõbraliku bakteri ME-3, mida me saame nüüd oma mikrofloora kosutuseks tarbida piimatooteid juues. Seejärel avastati bakter, mis võib juustuga süües alandada tervise ja haiguse vahel olevate inimeste vererõhku.

Jaapani katastroofi puhul peab silmas pidama, et tegemist on kolme purustava jõuga, mis sedapuhku segunesid. Üks oli maavärin. Teine maavärina poolt valla päästetud tsunami. Ja kolmas nende kahe loodusjõu valda jäänud tuumareaktsioon.

Aiapidajal on põhjust rõõmustada, sest mida aeglasemalt muru kasvab, seda harvem tuleb seda niita.

Siiani arvati, et kui inimene ei tegutse, siis ei tegutse ka aju. Nüüdseks on selge, et aju on aktiivne alati. Ja matemaatiliste ülesannete lahendamisega seotud ajupiirkonnad on ühed, mis inimese ajus alati valvel püsivad.

Kui poliitik tahab, et teda valitaks, siis ei peaks ta kohtuma valijatega mitte tolmustes saalides, vaid lumistel suusaradadel. Psühholoogide uuringust on selgunud, et kehaline ja poliitiline aktiivsus on ühe mündi kaks külge. Inimesed, kes elavad aktiivsemat elu, kalduvad rohkem ka hääletama.

Kui Rapla memmeke või Kohila taadike läheb poodi, ei usu ta oma silmi: kas tõesti on leiva hind selline – või petab mind mälu või rehkendusoskus, kui mäletan, et eile oli hulk maad madalam? Siinkohal arvutusoskus ja mälu alt ei vea. Toiduhindade tõus on nälgimise vastu võitlemise vältimatu kaasnähtus.

Linnud on seda ammuilma mõistnud. Äsja avaldatud artiklis peavad teadlased putukavalkudest toitumist keskkonnahoidlikumaks kui tavalise liha söömist. Sead toodavad kilo kohta kümme kuni sada korda rohkem kasvuhoonegaase kui söödavad ussikesed.

Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Heiti Pavese lasermikroskoobi abil tehtud pilt müürlooga tolmukast ilmus ajakirja National Geographic jaanuarinumbris.

Astronoomid leidsid väikseima seni teadaoleva meie päikesesüsteemist väljaspool asuva planeedi.

Aasta 2011 pole mitte ainult uus alanud aasta. See on ka keemia-aasta, mis on välja kuulutatud kui tunnustus keemiale ja selle panusele inimkonna heaollu. „Keemia, meie elu, meie tulevik,” kõlab aasta hüüdlause. Üsna suureline. Kuid kui mõtleme, mis meid ümbritseb, ega siis keemiast pääse.

2011 on oluline aasta, sest Päikese madala aktiivsuse periood jõuab lõpule ning saabumas on kauaoodatud ja tõenäoliselt ka hävitavate tagajärgedega tormilisem periood.