Eesti Päevaleht

6,3 miljonit euri megavati kohta. Olkiluoto maksab 2,5 miljonit. Kuid Olkiluoto on suur, ujuv tuumajaam aga väike. Seejuures väikese saab kiiresti valmis ehitatud ja kiiresti paika pandud. Ajavõit on suur - aeg on raha. Nii et tasub ära küll.

Egas Eestisse ei pruugigi tuumajaam tulla. Olkiluoto 1600 MW saab valmis, Leningradi aatomielektijaama ehitatakse praegu kaht reaktorit 1100 MW kumbki, sellel aastal hakatakse ehitama veel kahte samasugust, Kaliningradi oblastisse ehitataks kaht reaktorit, Soome tahab endale ehitada veel kaks reaktorit... Nii et kümne aasta pärast saab Eesti olema aatomijaamade rõngas. Kuid aatomijaamad on kallid, aatomielekter aga odav. Seepärast katavad aatomijaamad praegu, aga arvatavsti ka lähema 20 aasta jooksul baaskoormuse. Reguleeriva koormuse katmiseks on tarvilikud kas kiireltkäivitatavad kombitsükliga elektrijaamad (gaasiturbiin + auruturbiin), või selleks kõlbavad ka põlevkivil töötavad klassikalised energiaplokid. Seega tulevikus baaskoormuse elekter on odav, kuna tootmisvõimsusi on palju, reguleerivaid võimsusi on aga vähe ja nende toodetud elekter on turul kallis. Uued põlevkivil töötavad plokid täidavad ilusti selle augu ära, toovad Eestisse raha sisse, ja aatomielektijaama polegi tarvis.

Rail Baltica on teatava seltskonna väga ambitsioonikas projekt. Sellest räägitakse juba rohkem kui 10 aastat. Isegi mingi selle teemaline propagandistlik ajakiri ilmus vahepeal. Kuid mida ei ole, seda ei ole: esiteks ei ole tahtmist, teiseks ei ole raha et ehitada, kolmandaks ei ole kaupa, mida vedada ja neljandaks ei ole rahvast, kes sõita tahaks. Eestis, Lätis ja Leedus elab liiga vähe rahvast ning toodetakse liiga vähe kaupa, mida Euroopasse vedada. Lähema 20 aasta jooksul pole ette näha Balti riikides elanike arvu olulist (näiteks kahekordset) suurenemist, ega eksportkaupade mahu näiteks 10-kordset kasvu. Seejuures Venemaa on huvitatud oma transpordikanalite mitmekesistamisest, mitte piirduda ainult Peterburi piirkonnaga. Tal on tööstus, mis pole võrreldav Balti riikide omaga, ja mis kasvab sama kiirusega, kui Balti riikide oma; tal on palju rahvast, kes tahab kiiresti ja odavalt sõita, samuti lääne poolt on oodata hulgem reisijaid... Ja muidugi on Venemaal raha, mida nafta ja gaasi hinnatõus muudkui juurde toob. Nii et Kallasel on vähe Levitinile midagi vastu panna, ja nii jääbki. Oleks Rail Baltica tõesti huvitav olnud, oleks teda juba ehitatud, või oleks ta juba valmis. Ei, ei ole, ega saagi olema.

Akadeemik Anto Raukas teab väga hästi, et viimase 10 aasta jooksul pole ajakirjas Oil Shale Eesti teadlastelt ilmunud ühtki artiklit põlevkivi termilise töötlemise kohta, põlevkivikeemia valdkonnas on meie praegune tase oluliselt nõrgem nõukogudeaegsest tasemest ja arvestatavaid põlevkivikeemikuid võib üles lugeda vaid ühe käe sõrmedel. Kus on Eesti Teaduste Akadeemia, kes peaks nagu olema Eesti teaduselu ning teadushariduse suunaja ja juht? Teaduste Akadeemia on ukse taga. Põlevkiviõlitööstus on suur äri ja nii salajane, et teadlastel pole sinna asja.

Astronoomid muidugi teavad, et Kuu ja väiksemal määral Päike tekitavad Maal loodelisi liikumisi. Kuid Maa ei huvita astronoome üldse. Maa on geograafide leivanumber, kuid noid ei huvita jälle Päike ega Kuu üldse. Seepärast ongi loodelised liikumised Maa peal peaaegu tühi maa, millega seni tegelevad väiksel määral ainult füüsikud. Tegelikult on loodelised liikumised Maa peal palju olulisemad, kui need seni teadlaste tähelepanu on leidnud. Kuu perioodiline lähenemine Maale 7,2 % arvutades keskmisest kaugusest põhjustab loodeliste jõudude suurenemise 16 % võrra. Samamoodi Kuu kaugenemine Maast, mis juhtub 2 nädala pärast, jälle vähendab loodelisi jõude ligi 20 %. Seega loodeliste jõudude suuruse kõikumine praeguse Kuu hästi elliptilise orbiidi puhul võib olla ligi 40%. Vahepeal, kui Kuu orbiidi kuju muutub jälle ümaramaks ehk ringjoonele sarnasemaks, siis loodeliste jõudude kõikumine väheneb. Kuu orbiidi muutumise periood on teatavasti 19 aastat. Seega tõepoolest praeguse Kuu orbiidi puhul on maakoore loodeliste liikumiste ulatuse kõikumine suurem ja võivad ilmneda sagedasemad ja intensiivsemad maavärinad ning vulkaanipursked.
Loodelised liikumised ei avaldu mitte ainult vee ja maakoore liikumistes, vaid ka õhu liikumistes, millega on seotud lühiperioodilised kliima muutused, millega tegelevad hoopiski meteoroloogid. Nood teavad samuti, et Kuu ja Päikese külgetõmme põhjustab maakoore ja vee loodelisi liikumisi, aga õhu loodelistest liikumistest ei tea nad midagi.
,

Aga muidugi. Kui solidaarsus siis solidaarsus.
"Avades end veidigi rohkem teistele rahvustele, teistele elustiilidele, välimustele, keeltele, arvamustele, on meil väga palju võita. Kas või seeläbi, et nii õpime iseennast paremini tundma. Avades oma hinge neile, kel endal raske hakkama saada, olgu siis rahanappuse, füüsilise või vaimse puude tõttu, tõuseb ennekõike abistaja enda elu kvaliteet ja me hing saab rikkamaks", ütles meie President.
Pidades silmas, et Taanis elab 5,5 miljonit inimest ja ekspordib toiduaineid, siis Eesti maa võib ära toita kuni 4,5 miljonit inimest. Järgigem meie Presidendi üleskutset, ja mitte veidi, vaid palju. Siis pole enam kartust, et sündivus on väikene ja iive negatiivne.

Muidugi on Oxfordi ülikooli ja Kanada keskkonnauuringute instituudi teadlased samuti, nagu paljud teisedki, gaasifirmade poolt kinnimakstud ja kohe vastuvaidlematult deklareerivad, et "inimtekkeline kliimasoojenemine" jne. Inimene on liiga väike, et tekitada kliima soojenemist. Kliima soojeneb ja jaheneb sõltumata inimesest. Kampaania inimtekkelisest kliimasoojenemisest on gaasifirmade poolt ärgitatud ja suunatud söefirmade vastu: gaas on hea, süsi on paha, ostke gaasi, ärge ostke sütt, sest see annab põlemisel 40 % rohkem süsihappegaasi. Ning viimasel aastakümnel on gaasifirmade seljataha tulnud ka aatomienergeetikud, päikeseenergeetikud ja tuuleenergeetikud, kes kõik tahavad samuti võid leiva peale. Nii et inimtekkelised kasvuhoonegaasid on paisunud suureks ja hästi rahastatud mulliks. Ise ma loodan, et 2020. aastaks on CO2 heite kvoodikaubandus, kui absurd lõppenud.

Aga muidugi, kui oled abiellunud, siis enam ei mingit logelemist - hakka aga lapsi sünnitama. Ja Iirimaa on muidugi huvitatud odava tööjõu sissevoolust Pakistaniast, Indiast ja Ida-Euroopast. Ning sellistest abieludest idamaade kombe kohaselt hulgem sündivad lapsed on muidugi kõik Iirimaa kodanikud. See suurendab sündivust Iirimaal ja, hah! kes selle vastu võiks olla? Eesti võiks samuti Iirimaast eeskuju võtta.

Mis ma oma üle-eelmises jutus olen ära unustanud on, et targad mehed on silmas pidanud ka küllaldase hulga kahuriliha tootmist, mis oleks valitsejatel vajadusel võtta ja käsutada. Hulk noori vihaseid töötuid mehi on kõige sobivam vahend valitsejate käes oma suurte eesmärkide saavutamiseks.

Lugupeetud Aleksander Kanter. Mina usun küll meeste tarkusesse. See et islam on pidama jäänud ja laieneb, ongi tema tugevuse tunnismärk. Islam on vähendanud pingeid ühiskonnnas, kõik on loomulik, lihtne ja selge. Seetõttu ka areng islamimaailmas on olnud aeglasem, kui läänes, kus ristiusk, eriti katoliiklus propageeris munklust ja tsölibaati, mis on inimloomuse vastane, suurendas vastuolusid ühiskonnas ja kiirendas ühiskonna arengut. Islamimaailm on oluliselt inimsõbralikum, vastuolusid vähem ja areng aeglasem. Seetõttu on ka feodalism säilinud. Selliseid suuri revolutsioone nagu Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal olid, pole islamimaailmas toimunud. Vastupidi, Iraanis kukutati lääneliku haridusega šahh Pehlevi, praegu kukutatakse Mubarak, ning asemele tuleb islamivalitsus. See kõik näitab islami elujõudu ja tema loonud meeste tarkust. Võim on antud naiste kätte. Ning lääne lootused, et midagi muutuks "demokraatlikumaks", on alusetud.

Ma ei jõua ära imestada nende meeste tarkust, kes islami lõid. Muidugi loodi islam rahva rahustamiseks ehk valitsejate võimu efektiivseks kindlustamiseks, nagu, muide, ristiuskki. Islami põhijõud on selles, et ta kindlustab oma rahvale hea elu. Hea elu mitte läänelikus mõttes, kus "hea elu" tähendab võimalust materiaalselt palju raisata, vaid hea elu hingelises mõttes. Naised ja lapsed peavad olema kaitstud ja kindlustatud. Naised ei pea sõdima, töötama väljaspool kodu, õppima, vaid peavad lapsi sünnitama ja kasvatama. See on inimese üks põhivajadusi. Tingimused selleks peab kindlustama mees. Kuidas ta seda teeb, kas põllul töötades, loomi kasvatades, kaubeldes, karavani ajades, röövides ja tappes teisi omasuguseid või uskmatuid, või ehk aatomitehnoloogiat arendades - see on juba teisejärguline. Naine peab hakkama varakult sünnitama, lapsi tappa ehk aborti teha ei tohi, oma tervist rikkuda mingisuguste mürkidega ei tohi, perekonnaelu reeglid on täpselt kirjas - ja see kõik annab naisele ja lastele hingelise kindluse. Ning see ongi islami tugevuse alus. Milline on riigikord ja kes on valitseja - see pole üldse oluline, kui perekond on kaitstud.
Professor, kui tõeline läänlane, on kas Zirnaski küsimustest kõrvale hiilinud, või ta pole üldse niikaugele mõelnud.

Lõpuks üks asjalik jutt kasvatusest ja majandusest. Tubli, Mari Peegel, et sa sellise raamatu üles leidsid ja võtsid vaevaks artikkel kirjutada. Läänelik lõtv kasvatus võib ju tõesti soodustada uute asjade kiiremat väljamõtlemist, aga nende teoks ehk rahaks tegemine nõuab rasket tööd ja selle aluseks olevat distsipliini. Üleilmastumise käigus liigub informatsioon väga kiiresti. Seetõttu ka näiteks läänes väljamõeldud ja isegi teoks tehtud asjad liiguvad kiiresti itta, seal leiavad laialdamist rakendamist tootmise näol. Seejärel eksporditakse need samad asjad jälle läände, kust omakorda raha liigub itta. Sealt aga liigub raha jälle laenudena läände. Ja nii ongi lääs võlgades ja vaesub, ida aga supleb rahas. Kasvatus on selles protsessis üks olulisi asjaolusid, mis soodustab protsessi arengut ehk ida ülemvõimu kasvu.

20 aastat tagasi, ehk täpsemalt 22 aastat tagasi 16. novembril 1988 - võttis ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk V. Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda tulebki lugeda Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise alguspunktiks. See andis julguse eesti rahvale, aga ka teistele rahvastele impeeriumi nimega Nõukogude Liit aktiivseks lagundamiseks ja omariikluse taastamiseks omal maal.
Kutsun üles Presidenti, aga ka teisi poliitikuid ja üldsust vääriliselt hindama tookord tehtud titaanlikku tööd.

Teaduste doktoreid võib mõnes valdkonnas tõesti palju olla, kuid tehnikadoktoreid on vähe. Mõned aastad tagasi deklareeris Ansip, et asjaga võiks rahule jääda, kui Eesti tööstuses oleks 600 doktorit. Tuntud ärimees Joakim Helenius kurtis hiljuti, et Eestist pole tööle võtta rahuldava majandusharidusega mehi. Seega doktorite ettevalmistamine Eestis käibki nii nagu jumal juhatab, ehk on isevoolne, mis pole muud kui ressurside, peamiselt aja, raiskamine. Kõrghariduse korrastamine majanduse vajadusi silmaspidades on oluline ja ma loodan, et sellega praegu ka tegeldakse.

See on tõsi. Õppejõudude kohta ei oska midagi halba öelda, kuid tudengite kohta jah. Ülikoolid tahavad lisaraha saada ja võtavad õppima ka raha maksvaid ehk riigieelarveväliseid tudengeid. Neid hoitakse pilpa peal, et nad ikka raha maksaksid. Ning muidugi tõmbavad need üldise nõudlikkuse alla ja üldise õppimise taseme alla, ning lõpuks alla ka lõpetajate taseme. Peab kiitma Tartu Ülikooli, kes otsustas muuta uute tudengite vastuvõtu korda ja üldse loobuda riigieelarveväliste tudengite vastuvõtust. See peaks oluliselt tõstma nõudlikkust, õpetamise taset ja ka lõpetanute taset. Tubli, Tartu Ülikool!

Jaak Valge, TLÜ Demograafia Instituudi vanemteadur ja ajaloolane, fantaseerib lähtudes pessimistlikust eeldusest, et "siis on kõik muu ühiskonnas sama moodi kui praegu". Ja oma fantaasia esitab ta kindlate väidete kujul, et nii saab olema ja kõik.
Kuid kõik muutub ja areneb. Kusjuures need arengutendentsid on praegu, ja juba ammu, silmaga näha. Seepärast fantaseerigem lähtugem optimistlikust eeldusest, et kõik pole sama moodi kui praegu.
Neljakümne aasta pärast elab maa peal ligi 10 miljardit inimest. Rahvaste rändamine on ennenägematu. Õhtumaa on Hiina, India ja teiste noorte ühiskondade survel langenud. Ja Eesti, mis Euroopale üpris lähedal, ei saa sellest kuidagi kõrvale jääda. Eesti elanikkonnast on üle poole migrandid. Eesti ja vene keelt kõnelevad inimesed on vähemuses. Ühiskonnas on hoiakud muutunud - sündivus kasvab, elanikkond kasvab. Põllumajandustoodang kasvab, tööstus hingitseb, tööpuudus on 30 - 40 %, elatustase on langenud praegusega võrreldes poole peale. Maad ja vett kui põhilisi ressursse kasutatakse mitu korda efektiivsemalt, kui praegu (pidades silmas, et Eesti maa võiks ära toita 4 - 5 miljonit inimest) jne, jne, jne. Kõik, mis puudutab Euroopat käib ka Eesti kohta. Seepärast pole põhjust muretsemiseks. Kõik muutub vastavalt ühiskonna arengu seadustele, mis on osa loodusseadustest. Head teed, mu noored sõbrad! Mina seda kahjuks enam ei näe.

Lugupeetud Päevaleht.
Kuigi ma pole seadust lugenud, kuid tuginedes teie juhtkirjas toodule on seadus õige. Kritiseerida või hinnanguid anda võib süsteemile, mingisugusele asjaolule, tegevusele, asutususele, ilmale, maakerale, koerale, kassile, aga mitte inimesele või ametiisikule. Milleks inimest või ametiisikut solvata, kasutades mingit halvustavat väljendit? Ning mis seal ikka karta on - kui asi on kahtlane, siis nii inimesele kui ka tema kritiseerijale annab lõpliku hinnangu kohtunik, ja asi vask.

Kui pr Hallas-Murula tõesti ütles Päevalehele, et "teise eest tööd teha on imelik" ja jätabki töö tegemata, siis annab see tunnistust tõsistest puudujääkidest tema eetilises kasvatuses. Kuni inimene on tööl peab ta täitma oma ametikohustusi sõltumata sellest, kas ja kes tema järel tuleb. Ta peab ettevalmistama om järglase jaoks töörinde sõltumata muudest asjaoludesst. Teine ju ei tööta veel ega saa teha seda tööd, mida pr Hallas-Murula peab tegema.

Aga muidugi. Venemaa devalveerib kuuldavasti oma rubla uuest aastast selleks, et turgutada oma majandust; Ameerika hakkab raha juurde trükkima, et dollar odavneks jüaani ja euro suhtes ja rahvas vähem hiina kaupa ostaks ja et jüaan üldse tugevneks, kuna see on üldse alahinnatud. Ja mis siis euroga juhtub? Euro läheb ka kallimaks. Euromaades toodetud kaup läheb kallimaks, selle konkurentsivõime langeb, eksport väheneb, tulud vähenevad, majandus langeb, tööpuudus suureneb... Seega tuleb ka eurot hakkama juurde trükkima, et ühise rindena astuda Hiina ekspansiooni vastu. Kuid see kõik on tühi töö ja vaimu närimine. Hiina vastu enam ei saa. Kui Euroopas on 20 miljonit töötut, Ameerikas teine 20 miljonit, siis Hiinas on 200 miljonit töötut. Selle jõu vastu ei saa ei Euroopa ega Ameerika. Ning Hiina taga on India ja teised arenevad majandused. Õhtumaades hakkab elatustase langema ja tagajärjeks ongi elatustasemete üleilmne ühtlustumine. See ongi õiglase maailmakorra üks alustalasid ja võidelda selle vastu on mõttetu.

Nii siis Hiina paneb lõpliku ja pöördumatu kabelimatsu õhtumaale so Euroopale ja Ameerikale ning muidugi Venemaale. Hiina järel tulevad India ja teised arenevad majandused. Egas inimkonna progressi vastu ei saa.

Tõepoolest, meie eksport praegu kasvab, kuid peamiselt välismaalaste toel. Meie endi ettevõtjad on veel liiga noored ja rohelised, et ise Eestis toodetud kauba eksporti oluliselt laiendada. Kuid asja õpitakse, ennast haritakse ja EAS-i poolt korraldatav homne konverents aitab sellele igati kaasa. Kiitus!

Õige muidugi. Niipalju kui mina olen Venemaal käinud saab kaardiga igast rahamasinast rublasid ja polegi vaja kroone või naelu või dollareid sinna vedada. Kuigi, jah, lõivu peab maksma: vist 2,5 % summast ja veel midagi. Nii et kroone Eestis rubladeks vahetada pole ka vaja. Nii siis Venemaa püüab arenenud maailmale järgi jõuda. Igati kiiduväärt tahtmine.

Õige muidugi. Niipalju kui mina olen Venemaal käinud saab kaardiga igast rahamasinast rublasid ja polegi vaja kroone või naelu või dollareid sinna vedada. Kuigi, jah, lõivu peab maksma: vist 2,5 % summast ja veel midagi. Nii et kroone Eestis rubladeks vahetada pole ka vaja. Nii siis Venemaa püüab arenenud maailmale järgi jõuda. Igati kiiduväärt tahtmine.

Muidugi on tal õigus, et arenenud riikides rahvastik vananeb ja mõnel pool ka väheneb, ning see võib tõstatada probleemi, et inimesed peaksid kauem töötama, hästi elama ja kauem noored olema. Kuid see on pseudoprobleem. Tegelikult maailma rahvastik kasvab - 2012. aastal elab maa peal 7 miljardit inimest, ja seejuures järjest nooreneb. Kusjuures praegu 2010. aastal 0,925 miljardit inimest nälgivad, inimesed, ka lapsed surevad nälga. Ning seoses sellega muutub inimkond järjest agressiivsemaks. Kuid see pole veel kõik. Ka arenenud ja arenevates riikides on probleeme. Tööpuudus isegi Lõuna-Euroopas on riigiti kuni 20 %. Hiinas on 200 miljonit talupoega, kes otsivad tööd. Tehnika ja tehnoloogia arenedes nälgivate inimeste hulk väheneb, noorte inimeste, sealhulgas noorte töötute osakaal ning agressiivsus kasvab veelgi. Vaat need on probleemid, millest teadlased, aga ka poliitikud rääkida ei taha. Nii et biotehnoloogia võib ju ilus ja uus asi olla, tõsta inimese töövõimet ja elu kvaliteeti ka vanemas eas. Kuid globaalsete probleemide kõrval on see kõik tühine.

Eesti võib ju prantslastele rääkida oma integratsioonipoliitikast, kuid mida prantslased selle tarkusega peale hakkavad? Eestis on nii külmad ilmad, et mustlased, või ükskõik kes, kes siin elada tahavad, peavad muretsema endale kapitaalsed elamised, ehk jääma paikseks. Mingisugune laagriviisiline elamine pole end möödunud sajanditel ega ka praegu mitte ennast kuidagi õigustanud. Eestis elavad mustlased, kuid nad on kõik paiksed, räägivad puhtalt eesti keelt, nende lapsed käivd eesti koolides, ise nad hoolitsevad oma elamise eest. Kaubavisiitidele lõuna poolt tulnud mustlased on aga kohanud siin tõrjuvat hoiakut ja peagi lahkunud. Kas seda rääkida prantslastele?

Juba leedi Margaret Thatcher ütles, et milleks toota kaupa, mida keegi osta ei taha. Tõepoolest, milleks harida humanitaare, keda keegi pärast tööle palgata ei tzha? Vaja on mehi ja naisi, kes oskavad ja suudavad rauda väänata. Praegu on Eestis puudu 500 - 1000 infotehnoloogi, aga Tallinnas on näiteks ligi 10 teatrit umbes 1000 madalapalgalise näitleja, laulja, tantsija ja muusikuga. Asi pole mitte ainult selles, et kooliharidus alates põhiharidusest on kaldu humanitaaria poole, vaid ka meie propaganda on kaldu humanitaaria poole. Propagandistid on praktiliselt kõik humanitaarid, ega oska ega suudagi maailma, ettevõtlust, tootmist jne sügavamalt näha.

ETEA kiituseks peab ütlema, et ta on ikkagi õppimisvõimeline. Kui ikka viga kätte näidatakse, siis saab aru küll, et on mööda pannud ja tunnistab ka, et jah, tõesti. Kuid ETEA võiks enda harimiseks lugeda ka muid pabereid, kui Konkurentsiamet neid välja annab. Näiteks selline suur riigiasutus nagu ELERING, kus mõeldakse asja peale hoopis rohkem kui Konkurentsiametis, on avaldanud "Eesti elektrisüsteemi piisavuse aruande 2009", kus on selge sõnaga kirjutatud, et "kokkuvõttes halvendab tuuleenergia suur osakaal kogutootmisvõimsustes oluliselt Eesti elektrisüsteemi varustuskindlust ning takistab elektrituru arengut ja investeeringuid süsteemi varustuskindlust tõstvatesse elektrijaamadesse" (lk. 4). Vaat sulle! Nii et ETEA on alles noor ja roheline ning peab veel palju õppima.

Prantsusmaa valitsus ei küüdita ega inkrimineeri mustlastele kuritegusid, vaid on nad lihtsalt ära ostnud 300 € eest tingimusel, et mustlased ise lähevad prantsuse lennukisse ja Prantsusmaa maksumaksjate raha eest sõidavad tagasi oma kodumaile. Vabade Euroopa Liidu kodanike vaba tahe! Teine asi on aga selles, et ei Prantsusmaal ega oma kodumaal pole mustlastel tööd, ja tööd pole seepärast, et nad on harimata. Ning harimata on nad sellepärast, et ei Prantsusmaa ega ka nende kodumaad pole vaevaks võtnud korraldada mustlaskoole. Kroonu koolidesse, kus õppekeel on midagi muud, kui romi keel, ei taha mustlased oma lapsi saata, kartes kaotada oma identiteeti. Mustlased on kanged, mitte sellised pehmed ugri-mugrid, nagu liivlased või vadjalased, kes jõule alludes on praktiliselt hääbunud. Tublid mustlased!

Rein, rootamm@sti.ttu.ee, 28.08.2010 13:17

Kui Eesti ehitab endale aatomielektrijaama, siis see kindlasti tõstab Eesti mainet maailma silmis, sest näitab väikese Eesti julgust ja võimekust. Aatomielektrijaam on tehnoloogiliselt samaväärne lennukiehitusega, mida meil vist kunagi olema ei saa. Aatomielektrijaam paistab kaugele välja. Saaremaa silda aga Virtsust kaugemal ei näe. Odav aatomielekter võimaldaks ehitada ka energiamahukaid tootmisi, kasvõi näiteks fosfori tootmine, või laiendada olemasolevat põlluväetiste tootmist.
Kuid Eesti aatomielektrijaamal on võimsad konkurendid. Soomlaste otsus ehitada veel kaks reaktorit on praktiliselt Eesti tuumajaamale kriipsu peale tõmmanud. Rootsi planeerib uute tuumajaamade ehitamist. Venemaa juba ehitab Leningradi AEJ kaht reaktorit 1000 MW elektrit iga üks, tuleva kevadel hakkab ehitama sinna veel kaht samasugust reaktorit, Balti AEJ-s samuti juba ehitab kaht reaktorit. Seega 5 - 7 aasta pärast saavad Balti riigid olema ümbritsetud aatomielektrijaamadega, mis tähendab, et Eesti AEJ sinna sisse vaevalt et mahub - meie aatomielektrit eksportida pole kuskile.
Kuid Eestis on põlevkivi ja energiablokid, mis on võimelised tootma kallist pooltipu ja tipu elektrit, mis läheb eriti hinda aatomielektri tootmise laienedes. Seega Eesti peaks esialgu jäämagi oma põlevkivi juurde ja ehitama uusi blokke (vähemalt 6x300 MW), millega saab kindlustatud nii enda, kui ka naaber Läti energiajulgeolek, ja mille ehitamine oleks ka kaks korda odavam, kui aatomielektrijaam. Muidugi on Strandbergil õigus, et tehnoloogia areneb kiiremini, kui meie, sealhulgas Strandberg unistada oskame. Kuid esialgu on põlevkivi peamine ja rõhuda tuleks sellele.

Eks sinna suunas see areng lähe. Kui vene gaas Eestis maksab 20 % rohkem, kui Saksamaal, siis milleks me peaksime toetama Venemaad. Samamoodi miks me peaksime toetama prantslasi (Dalkia omanikke), või Tallinna linna. Toetame hiinlasi, sest nemad toodavad ja müüvad päikesepaneele - Venemaa või Prantsusmaa või Tallinna linn ei tee seda mitte. Ja muidugi toetame iseendid kasutades loodusressursse täielikumalt. Õiged mehed seal Mustamäe teel!