reede, 27. mai 2011 Logi sisse A+A-

Oled lugejate arvamuste lehel, mille sisu eest Eesti Päevaleht ei vastuta. Lugejate arvamuste sisu eest vastutavad nende autorid.

Eesti Päevaleht kutsub lugejaid üles toimetusele inetutest arvamustest teada andma. Selleks palun helistage toimetuse valvenumbril 680 4440.

Reeglitega on võimalik tutvuda SIIN!

Viimased arvamused Top arvajad

Niisuguste kahetsusväärsete eellugudega (lapsepõlvedega) patsiente psühhiaatri juurde aegajalt ikka satub. (Oletan, et kord kolme aasta tagant kohtab iga psühhiaater midagi sellist.)
Need lapsed on ühiskonnale kadunud.
Kuid võibolla nad olid kadunud ka selleta?
Eesti on mõnus koht nii vaimse vaegarenguga kui ka ebakriitiliste vaimuhaigete jaoks sünnitada rikkalikult ja sedaviisi kasvõi lühikest aega tunda end rikkana - sest töö läbi need vanemad säärast sissetulekut ei saa.
Siiski, ajalehekirjelduse järgi annab oletada, et vahest need lapsed olid ka halva kohtlemiseta "retarded", pärit samasugustest vanematest.
Juhtum räägib midagi sotsiaalhoolekande taseme kohta. Kuid kindlasti näitab see, et Eesti viis saamatuid totada nendele raha andmisega, ilma et rahakasutamist järele valvataks, ei päde. Sotsiaalpedagoogikat on vaja! Keskeuroopalikku. Saksalikku. Austrialikku.

"Otse põrgust: vanemad piinasid väikelapsi eriti jõhkralt"

Nagu eilne jalgrattalugu, nii ka tänane rongilugu avaldatakse millegipärast vale pealkirja all! (See on toimetaja aps.)
Kogu jutt on asjakohane ja õige - kuni üsna lõpus jõuab autor asja tuuma juurde. Ent kirjutab sellest väärade sõnadega. Elukavaliteet? Mis asi see on? Pole raske entsüklopeediast järele vaadata, mida tähendab kvaliteedi mõiste. Kvaliteet ei ole asi ega nähtus. "Kvaliteet" on omadusi kokku võttev sõna, mõttestruktuur, mis osundab temaga iseloomustatava asja või nähtuse omadust olla iseendaga püsivalt identne (samane). Kinga kvaliteet tähendab, et iga sama mudeli king on sama hea kui hea selle mudeli king - ükski ei hõõru, ükski ei loksu jalas. Korpalluri kvaliteet on selles, et on ette teada, et ta igas mängus viskab kahekohalise arvu punkte ja võtab vähemalt kümme lauapalli. Rongiliikluse kvaliteet on selles, et rong väljub iga päev seitse päeva nädalas ja täpselt samal kellaajal samast jaamast. Kui autor peab silmas, et ronge on vähe ja neid on vaja juurde ning sagedasemaks, siis ta tahab rongiühenduse kvantiteeti tõsta.
Hüüatus "elukvaliteet" on kasulik siis, kui tahetakse kellegagi rääkida ja kumbki pool asjast vähe teab. Siis kuluvad ära ebaselge mõttega sõnad või isegi üsna sisutud sõnad. Võime ette kujutada, milles seisneb "elu kvaliteet": igal järgmisel hommikul on mul kohvi laual ja ka õhtul kõht täis (ikka ühte ja seda sama moodi - ma olen söönud); lasteaed võtab lapse igal hommikul vastu ja annab õhtul terve ning rõõmsana tagasi, mistõttu ema ja isa võivad olla rõõmsad ja rahulikud. Kuid "elukvaliteet" on veider nimisõna, milles "kvaliteet" kindlasti ei tähenda kvalitteti, vaid hoopis kvantiteeti: tahan rohkemat ja tahan teistugust. "Kvaliteet" ei tähenda "hea". "Kvaliteetne" tähendab "püsivalt samasugune v ühesugune".

"Talendid rongiga koju?"

Õige teema on tõstatatud. (NB "punktist A punkti B" loitsu võiksime jutu selguse huvides kõrvale heita.)
Sõidavad inimesed. Inimesed ka erinevad ja nende sõiduoskused ning jõudlus erinevad (peaaegu samuti kui erinevad nende A-d ja B-d).
Olen käinud mitmel linnaplaneerimuslikul jalgrattasõiduarutelul. Millegipärast ei märka muidu targad inimesed luua esmalt selgust, kui kiiresti ja mis suundades sõidetakse!
Olgu jalgrattatee. Kas jalgrattateel "Põhjaväil" võib sõita ka lapselastega? Ükskõik kui hästi kavatsetud kergliiklusteel saavad kokku 5km/h sõitvad koolieelikud, kes aegajalt ootamatult lihtsalt seisma jäävad või vasemale keeravad, 10 km/h sõitvad noored emmed lapsekorviga ja vanaemad poodi. Siis 15 km /h ülikonnas noorhärrad kontoritööle ja jalgrattafriigid 25km/h Viiratsist TTÜsse või Männikult Kadriorgu. Mõned ka kiiremini. Sinna vahele lükivad end rullkiiruisutajad ja keppidega vehkivad suvesuuskurid 15-40 km/h.
Kui Väil saab kiiruseke 20+ km/h ja bussiga võistlevate töölesõitjate omaks, siis ei saa seal karjatada jalgrattalapsi ja see koht ei ole koduperenaistele poeteeks. 30 km/h kiirusega sajakilone rollermürsk on sihukestele eluohtlik. Aga liigub ka 130-seid!
"Duširuum büroosse" sisaldab varjatud eeldust, et tööle saabutakse higist nõretavana, st kohutava kiirusega (sest väsitavaid mägesid Tallinnas ei ole). 10 km/h vähegi treenitud tervet inimest märjaks ei aja! Teine asi on kopsuhaigega ja paksmaoga. Kuid need on ka aeglasemate klass.
Katsuge autoga 1. käigu ja 20-ga Nõmmele venida. Isegi 30-ga tekitate segadust ja ka 40-ga vedelete jalus!
5 km/h ja 30 km/h kergliiklusteel kontrast on veel kaugelt suurem ja sõiduoskused veel erinevamad. Iseregulatsiooni peale lootes jäävad kaotajaks lapsed ja algajad ning vanad. Mõned kaotavad ka elu, nagu New York City's jalgratturist pizzakulleri alla jäänud.

"Põhjaväil ratturitele, duširuumid büroodesse"

"...Samas juhitakse raportis tähelepanu vajadusele E-HÄÄLETAMISE ALAST SEADUSANDLUST TÄIENDADA JA TÄPSUSTADA..."
Norin: Põhiseaduses on kindlaks määratud, mis on "seadusandlus". Ajakirjanik peab selle lihtsalt läbi lugema ja teadmiseks võtma. ("Seadusasndlus" tähenab seaduste vastuvõtmist ja väljakuulutamist, vt pt VII)
Seda teinud, peab järele mõtlema, mida tähendab Eesti Vabariigi õiguskeeles "seadusandluse täiendamine ja täpsustamine".
Ajakirjanike vulgaarkeeles tähendab see üleskutset muuta olemasolevat seadust.
Õiguskeeles tähendab see üleskutset muuta põhiseadust!
(Kui ta seda ei tähenda või kui ta tähendab ka midagi muud, siis tuleb järeldada, et Eesti õiguskeel on veniv ning "seadusandlus" võib tähendab eesti keeles Eesti vabariigis nii seda, mis on kirjutatud põhiseaduses seadusandluse kohta kui ka midagi muud kui see, mida on kirjutatud põhiseaduses. Kust ma sel juhul tean, millisel juhul millist mõistet pruugitakse?

"OSCE: Eesti peaks e-valimiste seadusandlust täiendama ja täpsustama "

Ei ole raske kindlaks teha, kui selle teadusliku eetikaajakirja toimetajad ja kolleegiumiliikmed guugeldada, et see on teoloogide ja eetikute ajakiri.
Science öeldakse selle kohta ainult ta iseenda-poolses tutvustuses. Teoloogia ja eetika võivad olla scientific, kuid nad ei ole kunagi science ning nende harrastajad ei ole scientists. Eesti keeli sobib nende keeleuuenduste soovitajate kohta ütelda õpetlased, kuid kindlasti mitte teadlased. Ehkki seal on mõned teadlased hulgas. Kuid keeleuuendusi nad ei soovita teaduseprofessionaalidena. See on pikemata selge.

"Kui lemmikuks ei tohi enam nimetada"

See arvamuslugu on hea, ainult et seda mitte LINNAarhitekti arvamusena.
Raudteejaamast Ülejõele on võimalik kulgeda mööda üsna rohelist "kanalit". See kipub küll mõnes kohas katkema, aga väga lühidalt - toomelt Barclay parki jne.

Selle rohelise "kanali" peamine häda on, et puud on liiga suured ja vanad. Vahest on puuliigid valed? Liiga kõrged? Või on õigel ajal kärpimata jäetud ja nüüdpole enam midagi teha - puudealune on liiga vilu, et kasvatada muru.
Selle lahendatava probleemi mõttetalgute asemel pakub linnaarhitekt kiilaspäisuse ravimist giljotiiniga: võtame suured puud maha, ehitame suured majad asemele...
Linnapark ei pea olema "püha hiis". Pargipuid on mõistlik asendada teiste ja sobivamatega. Aga kui nende asemel majad ehitada, siis targutatagu kuidas tahes, ühe korteri kohta on vaja rajada 1,2 parkimis- või garaazikohta!
Rajame pargi asemele asumi ja paigutame autod maa alla, arvab linnaarhitekt.
Pakun konkureeriva arvamuse, et need, kes sooviksid seda pargiala asendavates kortermajades suhteliselt kalleid eluasemeid soetada, ei ole siiski mitte nii rikkad, et ennemuuistsesse jõepõhja ja turbasohu betoneeritavaid allmaaparklaid kinni maksta.
Oletagem, et läheb planeerimiseks ja ehitamiseks. Parki enam ei ole, aga jõe ääres laiutavad tondiöömajad, mida keegi ei osta, sest selle hinnataseme jaoks puudub Lõuna-Eestis ostjaskond, kuni Eesti pealinn ei ole Tartuse üle toodud ja selle läbi siin nõudlust suurendatud.
Arvamusloo esimene ja teine lõik on lihtsalt nõrgad. Mängivad tundekeeltel - nii nagu tänapäeval tavatsetakse rääkida ja kirjutada. Arhitektil ei ole erilist vajadust poliitiku kombel puhuda heaolust, elu kvaliteedist ja valguse ning pimeduse võitlusest suurematesse korteritesse kolimise käigus. On fakti küsimus kui mitu ülikooliprofessorit, advokaati, kohtunikku ja kui mitu edukat ettevõtjat eluneb Tartu kesklinnas, mille piirid saame kätte nii, et asetame sirklinõela Vanemuise ja ülikooli ristmikule ja tõmbame jaamahoonest alates ringi. Siis jagame kesklinna edukate inimeste arvu edukate üldarvuga ja sealtmaalt peab minema lahti sitsioloogiline prognostika, kas on reaalne mehitada pargi likvideerimise järgne hoonestu maksujõulise elanikkonnaga. (Rääkida on veel paljustki.)

"Majad Tartusse Emajõe-äärsesse parki"

Tark jutt. (Vahest ehk ainult sõnumit, mida meie koolidega veel paremini teha, võinuks rohkem olla. Ajalehe asi on anda oma lugejale tähtsaid teeamsid ning kooli omadused on tähtsam kui kuninganna tõredus.)

"Meritokraatia kursil"

Professor Aaviksoo: "Kuhu suunatakse niisugused identiteedi rünnakud esmajärjekorras? Sellesse, mis on eriliselt oluline, mis moodustab identiteedist kõige olulisema – tuumikossa. Tuumikosa moodustab meie päritolu. See, kes me oleme ning mis on meie sünnipärane loomus. Just sellepärast hoiavad kõik riigid, rahvad ja inimesed kui kõige kallimat vara lugu oma pärinemisest ja sündimisest.

Teisele kohale asetuvad meie sümbolid, need, mis meid iseloomustavad ja mida oleme ise kultuuri ja kogemuse kaudu tõstnud kõige kõrgemaks väärtuseks. Alles kolmandal kohal on see, millised on meie iseloomuomadused. Missugused me oleme – kinnised, lahtised, kurjad, head, valelikud, ausad. Ja neljandal kohal meie tegelikud teod ja vead – need, mida parandada saab."

Kordan kaitseministri teese: "Sellesse, mis on eriliselt oluline ... mis on meie sünnipärane loomus"
"Just sellepärast hoiavad kõik riigid, rahvad ja inimesed kui kõige kallimat vara lugu oma pärinemisest ja sündimisest."
"Teisele kohale asetuvad meie sümbolid, need, mis meid iseloomustavad ja mida oleme ise kultuuri ja kogemuse kaudu tõstnud kõige kõrgemaks väärtuseks."

Minister seab vaikivaks eelduseks, et Eesti riigis on inimesi, kes teavad, mis on MEIE TÕELINE SÜNNIPÄRANE LOOMUS. "Diplomaatiast" loetava programmkõne järgi otsustades tohin arvata, et need erilised inimesed defineerivad Eesti rahva pühadused, milleks seatakse Eesti rahva sünnipära ja sümbolid. Kui selgub neid, kes meie rahva sünnipära ja sümbolitega väärasti ümber käivad, siis erilised inimesed, kellel on eriline and rikkumist ära tunda, viivad meie rahva infosõtta, loomaks enda (s o eesti rahva) ümber läbimatu infomüüri.
NB Selle oma arvamuse peale on professor Aaviksool õigus.
Kuid neiu Loonel on samavõrd õigus, kui ta mõtleb, aga jätab välja kirjutamata, et säherdune sünnipära ja sümbolite keeli poliitikafilosofeerimine on Euroopat teise maailmasõtta kandnud tegevus, ja selle jätkumine riigijuhtimise tasemel pärast II maailmasõda on imelik.
Kui parafraseerida psühholooge, siis see on üleskutse "informatsioonilisele enesekehtestamisele".
See on ühtlasi säherdune üleskutse, mis ei saa eales olla edukas. Juhul kui suurem naaber pakub meie rahvale paremaid tingimusi kui meil on, saab selline informatsiooniline enesekehtestamine toimuda ainult oma rahva mahasurumise teel.
Kui tunnustame ühe ministri või kindrali õigust oma ekslikku rahvast indoktrineerida või maha suruda, siis on loogiline eeldada, et igal teisel maalgi ministril või kindralil on samalaadne õigus.
Minister Aaviksoo oleks kavalamini võinud "Inimestel ja rahvastel on informatsioonilise enesemääramise õigus" asemel öelda, et me kaitseme omi traditsioone. Selle peale oleks hulga vähem kisa. See olnuks ka vähem sõjakas.
Aga muide, minister lausa peab teadma, et me kõik põlised Ida- ja Kesk-Euroopa rahvad tuleme Ukrainast ning küsimuseks on vaid see, kes varem ja kes hiljem kohale on jõudnud. Sest seal Odessa kandis oli jääajal üks kahest Euroopas leiduvast pelgupaigast, kus inimesed ellu said jääda, et hiljem taas kogu Euroopa ära asustada. Selle prisma läbi kuuluvad ka need MEIE, hulka, kes püüavad meie põlvnemist teisiti seletada või kes ei pea meie sümboleid armastamise vääriliseks. Neid on palju rohkem kui meid ning meie võitlus nende, s o teise jao MEIEde vastu ei saa riigi ja rahva tasemel olla edukas, küll aga võib see edukas olla perekonna ja koduküla tasemel - me ei loovuta oma keelt ega traditsioone!


"Üks mees nägi unes piiramatut võimu"

Kasulik on lugeda/kuulata koll. Kunnast selles asjas, mida ta hästi valdab.
Ülemkomandöri, kellel on isikuautoriteet presidendi silmis ja käsuvõim peastaabi üle, on kahtlemata vaja.
Seda isikut on Eestile rohkem vaja kui Presidenti ennast. (Presidendi ülesandeid võivad ministrid täita külakorda mööda ja miski ei lähe halvemaks.)
Mida Kunnas praegu arutamiseks ette paneb, see pidanuks tulema kaitseväe ülemjuhatajalt endalt. Temal ei ole karta midagi. Temal on ees vaid pensionile siirdumine ja seda ta saab teha nii, et teda mäletatakse kui pöördelise tähtsusega meest. Aga saab ka lahkuda halli varblasena, kes nõustub, et ülemjuhataja on dekoratiivne tegelane.
Oletame, et sõda Eesti vastu algab nii, et elektriülekanded katkestatakse. Midagi muud halba esialgu ei tehtagi. Supermarketites sulavad kala-, jäätise- ja lihaletid, inimestel saab kodus nädalaga toit otsa. Keegi peab suutma kasutada suuremat tegelikku! võimu kui on isegi peaministril. Mitte "kooskõlastama kooskõlastusringidel" käskusid, vaid omama vahendeid, et käsud ka täidetakse!
Kaitseminister on selleks liiga poliitiline ja poliitikuid ei respekteerita. Isegi kui valitsuse dekreet näeb seda ette - ikkagi ei respekteerita küllaldaselt, ja temast madalamaid seda enam mitte.

"Pandora laegas riigikaitse juhtimisel"

http://en.wikipedia.org/wiki/Discus_throw
Pärast maailmarekordit läks 11 aastat, enne kui esimene suhteliselt dopinguvaba mees (Riedel) esikümne hulka tõusis. Inimvõimete piir näikse olevatki praegu 70 peal, mida harva soodus tuul ületada aitab.
Eesti kettarekord muutus taas relatiivselt hormoonivabaks alles koos Tammertiga. Varasemad 60-mehed olid oma aja 60-mehed. (Võrrelgem eriti Wikis toodud naiste ketta edetabeliga!)

"AjaPeegel: Kettaheide läbi sajandi"

Kui President tõepoolest seda ütles, et küberrünnak on ohtlikum kui sõjaline, siis oleks võinud seda mitte lehte panna või panna lehte koos "sõjalise löögi" mõistliku sisuga, mille puhul see väide saab tõele vastata.
Ohtlikum sellisest sõjalisest kallaletungist, mille puhul laskmist ei toimu ja lastakse vastane oma tankidega vastuhakuta sisse - seda küll! Ent sellist asja tuleb nimetada äraandmiseks, mitte sõjaks.
Kui kuulid vilistavad ja pommid kukuvad, siis saavad inimesed kohe surma, hospitalid täituvad. Sel juhul peab avalduse tegija ütlema, mille poolest on supermarketite kassaaparaatide seiskumine ja tele-eetri häiritud pilt ning haiglatöö graafiku häirumine ohtlikum kui inimeste surmasaamine.

"Ilves: küberrünnak võib osutuda sõjalisest löögist ohtlikumaks"

http://www.exlpharma.com/speakers/peter-vitte
Sellelt mehelt kuulsin, et suuremaks üleüldiseks radiatsioonist tekkinud kahjustuseks on laste silmakahjustused - alfaosakesed radioaktiivsest tolmust pidurduvad ca meetrise õhu läbimisel; laste silmad kahjuks olid madalamal! Fukushimas vist tolmu ei ole. Rmt "Ocular radiation risk assessment in populations exposed to environmental ..." By A. K. Junk

"Radioaktiivne meri"

On tõsi, et Veerpalu tiimi küsitlemine ajakirjanike poolt oli ebameeldiv vaatepilt. Kuid sedaviisi on võimalik praegusi vastuseid ja tulevasi objektiivseid andmeid võrreldes saada selgust, kes ja mis asjades valetab ning kes väärib usaldust.
Praeguseks on selge, et treenerid ja arstid ei saanud oma tööga hakkama - teha nii, et sportlane võidab ja temast keelatud aineid ei leita!

"JUHTKIRI: Süüdi või süütu?"

Kas tohib nüüd sellest järeldada, et kasvandusekala on õigem söögikala, sest ta on nuumatud maal kasvatatud toiduga?

"Radioaktiivne meri"

Mille poolest dopingusporti üldse taunida?
See blokeerib tavalist noortesporti.
Noorel ei ole mõtet asuda treeningu kaudu inimvõimete piiri kompama, sest ees ootavad tulemused on juba teisel pool inimvõimete piiri! Unelmate tulemused ei ole saavutatavad, kui ta ei võta kasutusele keelatud abinõusid.
See jagab auhinnaraha valesti, varastab kedagi.
Ka Eestis on Eesti rekordeid, mis on teisel pool inimvõimete piire üldse või tollaseid inimvõimete piire.

Kanteri seatud ülesanne lüüa maailmarekord on valesti püstitatud. See maailmarekord on teisel pool inimvõimete piire. Seda saab ületada tänapäeval ainult ookeani kaldakaljul sobivat tuult püüdes, mitte kinnisel staadionil. Uuel rekordil ei ole seetõttu rekordiväärtust. Selle eest miljoneid auhinnarahaks pakkuda on väärtusetu eesmärk ja vääritu panus.

"Kommentaar: Kas Veerpalu on ohver või reeglite rikkuja?"

Netikommentaatorid eriti, aga suurelt jaolt ka ajakirjanikud tegelevad selle skandaali puhul vale asjaga.
Tähtis on, et auhinnaraha saavate kohtade jagamisest ei võtaks osa selline organism, mis erineb kaasvõistlejate organismidest selles, mille kohta on mõistliku aja vältel (juba enne hooaja algust!) ette teada, et selles asjas erinevust olla ei tohi.
Treeneri ja arsti asi oli viga vältida ja nad ei saanud oma tööga hakkama.

Antidopingu agentuuri asi on hoolitseda, et erandlikud muundatud organid auhinnalaua juurde ei saa. Kui pääsevad, siis on konkurents kõlvatu.
Treener ja arst on selles süüdi, et nad sisendasid 40-aastasele sportlasele, nagu oleks võimalik olla iginoor ja lüüa kolme-nelja noorema kohordi sportlasi. Nad pidanuks ütlema, et see ei ole ilma keelatud ainete kasutamiseta võimalik.

"Kommentaar: Kas Veerpalu on ohver või reeglite rikkuja?"

Kui Tšernobõli rahva ja Tšernobõli uurijatega kokku puutuda, selgub, et suuremaid kahjustusi oli hoopis laste silmakahjustused. Raskete radioaktiivsete elementide lagunemise alfakiirgus kaotab energia umbes meetrise õhukihi läbimisega. Väikeste laste silmad on sellest madalamal! (Allikaks Peter Vitte, Kiiev)

"Tuumajaam – surmaotsus Eestile "

Belgium (Brussels, 29 March 2011 PES Briefing):
- 7 reactors, producing 54% of electricity
- in 2003 decision to phase out of nuclear energy until 2015 – 2025, in 2010 decision to postpone phase out for older reactors by ten years, with the argument that otherwise energy shortages will occur
Wikipedia: Belgium covers an area of 30,528 square kilometres
Belgia praktika järgi võiks Eesti alal asuda 10 reaktorit ja 10 korda rohkem inimesi ka.
Ime, et nad seal Belgias oma vanaaegsete rekatorite otsas ikka veel elus on! Las valitsus kutsub meie eurosaadikud ohutsoonist viivitamata koju!

"Tuumajaam – surmaotsus Eestile "

Kas Rull tunneb mõnda, kes teab, mida "pikakoivaline" tähendab Euroopa lääne-frangi alal?
Mõnikord on ka pr. sõnaraamatute lugemisest abi...

" Ivo Rull annab välja Pikakoivalise Ajakirjanduse Preemia"

Sellele kirjale, eriti esimesele ja viimasele kolmandikule kirjutaksin hea meelega alla.
(Suurte ratsionalistlike filosoofide mässimine asjasse aga omab mingit tähtsust 2 % lugejate müüdiloome jaoks. Pigem siis juba Vilde, Tammsaare, Kross ja Meri asjasse segada!)

"Aaviksoo, Raud ja eestluse tuum"

Keskerakonna kaotuse teema on infosõja teema. Savisaare materdamine on võetud ette, sest see aitab kallutada avalikkuse tähelepanu tähtsatelt probleemidelt nagu Eesti tühjenemine noorrahvast, tervisekirjelduseta inimeste arvu kasv ja töövõimekaotusega inimeste arvu kasv (kompenseerimaks eelmist riigile kulukate vahenditega). Suhtelise vaesuse laienemine. Seda silmas pidades on ülearu suure meediamahu andmine Savisaare materdamisele ühtlasi ühiskonnale tähtsamata probleemide arutamise mahasurumine. Ajakirjanduse asi on anda rahvale ette tähtsad jututeemad. Savisaare vastutus partei ees kolme riigikogukoha kaotamise pärast tähtsate hulka ei kuulu!
Kindlasti on Savisaarele ka ühte kui teist moraalselt ette heita, näiteks valimisest valimisse apelleerimist nende inimeste tunnetele, kes ise ei suuda oma sissetulekut tõsta (seejuures teise suupoolega end ja oma parteid samal ajal keskklassiparteina esitledes). Kuid sel teel saadud häältesaaki on nautinud keskpartei kõik võtmeisikud, mitte Savisaar üksi. Isegi olemata Keskerakonna poolt hääletaja, on ikkagi ebaaus vaadata mööda Keskerakonna ja Savisaare rollist Eesti ülemaalise kodurahu kindlustajana, mille eest president võiks Keskerakonna esimeest koguni mõne Ristiga ära märkida. Irooniliselt öeldes: kui Reformierakonnal ja IRL-il Savisaart jalus ei oleks, tuleks ta kui "saatana advokaat" välja mõelda, et koos pronkssõduriga lahkunud vaenlase kuju asendada.
Keskerakond kaotas toona, kui lahkusid Mikser ja teised, ning erakond kaotas saadikute kvaliteedis. Kolm saadikukohta on tähendusrikas vaid missiooni luulu esinemise korral. See on tavaline väike valimisest valimisse kõikumine. Allakäigutrepp kujuneb siis, kui seda juhtub veel paar korda ja Keskerakond kaotab veel mõnele teiselegi parteile. Väljakutse Savisaarele, ka oma partei seest, et ta on nende kaotuses süüdi ja vastutav, on ebaväärikas ja ebaõiglane. Väärikas on selline kroonprints, kes teatab, et temal on pakkuda parem, edukam, tõhusam praktiline poliitika erakonna programmi teostamiseks, ning tal on ka mõningaid saavutusi ette näidata (mis erakondlaste eelistuse tema kasuks pööravad). Võimu vahetamine eelmise võimu mahatampimise läbi võiks juba kuuluda eelmisse sajandisse!

"Seppik: eelkõige peab vastust andma Savisaar"

"...onkoloogiakeskuses on juba pikemat aega otsas leukeemiahaigete raviskeemis ette nähtud oluline ravim vinkristiin. Ravimi lõppemises polnud süüdi arstid ega haiglad, kes ei tegele ravimiimpordiga, vaid tootja. Nüüd on ravim muidugi ammu haiglates olemas."
Armas ajakirjanik! Mida see tähendab, et "tootja on süüdi"? Tootja saab olla süüdi vaid nii, et temaga on sõlmitud leping, mille täitmisest ta on keeldunud! Teiseks ta saab olla süüdi nii, et ta on dampinguga söönud teised tootjad turult välja manipuleerib selle järel turuga. Kumb variant oli rohupuuduse taga?
Hulgimüüja ei ole see sama nähtus mis tootja! Isegi siis ei ole, kui nimeliselt on hulgimüüja tootjaga samast korporatsioonist.

"Oluliste ravimite kättesaadavus olgu tagatud"

Praegust iibe kasvu paralleelselt emapalga sisseviimisega täheldame kindlasti kõige madalamas sissetulekudetsiilis - "nõrgaandeliste" ja psüühikahäiretega inimeste perekondades, kus naine sünnitab enne 20-ndat, isaks mees, kel ka ei ole sissetulekut. Kui naine sellest mehest ilma jääb, on tal maiks suus, et lapse kaudu on vähemalt poolteiseks aastaks minimaalne kindlustatus. Sedaviisi katsetab ta 4-5 korda sünnitamise läbi mõnda meest endaga köita, aga see ebaõnnestub taas. Lõpuks, kui naine kurnatuna neid lapsi peab tööga toitma, lõkkab ta koju naastes lapsed piltlikult öeldes jalaga kõrvale, keedab suure katla suppi ja lukustab end magamistuppa teleri ette. Mingist sihipärasest lastekasvatamisest seal juttu ei ole. Kestva sissetuleku tagamine mingi muu teeneta kui vaid sünnitamine kinnistab kirjeldatud malli, mis psühhiaatri ja sotsiaaltöötaja jaoks on juba ammu ja harunult tutta. Mida mahukamalt inimesi arstitakse, seda haigem on rahvas. Mida kõikehõlmavamat sotsiaalhoolekannet pakutakse, seda ahvatlevam on see nende naiste jaoks, kes ise endi sissetulekute tõstmiseks mitte midagi ära teha ei suuda! Igaühte tabava abipaketi võib teele saata alles peale sotsiaapedagoogiliste meetmete edukat kasutamist, seda eriti "nõrgaandeliste" suunas. Jutt inimese autonoomiast ja iseotsustamisest on küll õige, kuid seda mitte iga inimese suhtes. Psüühiliste erivajadustega inimeste suhtarv näikse kasvavat kiiremini kui inimeste arv Eestis üldse.

"Rahvuse säilimise punkti võiks põhiseadusest välja võtta"

Kuid miks peaks sisenõudlus kasvama, kui ebaproportsionaalselt suur hulk Eesti rahvast on pikaajaliste laenude kaudu reserveerinud järgmiseks kümneks-kahekümneks aastaks kogu oma laekuva raha pankadele tagasimaksuks ja see viiakse Eestist välja!
Uued laenuvõtjad panevad pärast aastast ehitusbuumi samuti käima raha Eestist välja vedamise ja seda sama teevad ka autoostjad. Pudipadiostuga sisenõudlust ei tõsta.

"Rahandusministeerium: madal sisenõudlus hoiab palgatõusu kinni"

Tulekahjusid tekib ikka.
Keskenduda on vaja sellele, miks maja põles.
Krohvitud seinad ja laed, vesivärviga värvitud, ei põle!
Vähemalt ei lähe nad kümne minutiga lausleeki, viiest minutist rääkimatagi.
Tavaline laudpõrand põleb küll, aga see põlemaminek, kui ta ei ole tuleskobrutava värvi all, võtab aega.
Värvitud ja alumiiniumist ripplagi põleb nagu võidusõiduauto!
Kas kardinad ja voodipesu põleb, selle saab katseliselt kindlaks teha.
Raamatud põlevad, aga neid on isegi ahjus vaevaline põlema ajada!
Sai olla ainult nii, et väga hästi põlevast materjalist ja väga hästi põlevaid asju sisaldav maja läks põlema.
See on ehituse tellijate viga. Sääraselt ehitatud majade tulekahjusid tuleb veel ja veel. Kuni enamus maju on jälle materjalist, mis ei põle!
Halamisest pole abi. Tervishoiunormide kehtestamisest ja nendest kinni pidamisest, sealhulgas ehitusnormatiivide järgimisest on palju abi.

"Miks küll, miks??? Haapsalu tulekahju nõudis kümne lapse elu"

Eestis on läbi rääkimata triaaži (triage) küsimused narkosõltlastega seoses ning ei ole selge, kas ametlik/avalik arvamus nende asjade läbiarutamist üldse talub.
Silmanähtavalt on olemas nende narkosõltlaste hulk, kes teevad uue narkoannuse pärast ükskõik mida, kui vaid kehajõudu piisab, siis ka ründavad ja röövivad, varastavad niikuinii. Oma elust ja tervisest aga ei hooli, nende jääkmõistus on selleks liiga väike või ületavad tungid mõistust mitmekordselt. Nendele on mõistlik anda konfiskeeritud narkovarudest igapäevane annus, kuni nad ära surevad. Seda tuleb teha mõnes kindlaksmääratud kohas, nii et professionaal teda süstib. Sellega hoitakse suur hulk vargusi ja röövimisi ära. (Tõenäoliselt ei tule Eesti õigus selle puzzlega toime.)
Teise rühma jaoks vangla ongi asendusraviasutus. Kui mõistetud vangistus on lühike, siis on mõistlik anda neile riigi kulul jätkuvat asendusravi - tingimusel, et ... (tingimuste loetelu).
Kolmas rühm narkosõltlasi on sellised, kes väljendavad, et neil on motiive võtta vastu ravi. Ühed neist on juba kuriteo teinud, teised veel mitte. Mõistlikum on raviliselt tegelda nendega, kes veel ei ole kuritegu teinud!
Küna on niisiis lõhki kahest kohast: 1) pole moraalset ega õiguslikku valmidust otsustada, kes on lootusetud; 2) pole riiklikku jõukust ja otsustavust paigutada ressursid veel mitte kuritegelikesse paranemismotiiviga narkosõltlastesse. Nende jaoks on ravi koorem nende oma rahakotile. Selliseid makujõulisi leiab terve Eesti peale 50 kuni 100 isikut. Nendega tegelemine on nende lähedaste õnnestamine!
Kriminaalhooldaja poolt sõltlase saatmisel suvalise psühhiaatri vastuvõttu küll suuremat mõtet ei ole. Miks peaks psühhiaater oma tööjõudu varemetesse mahutama!

"Narkomaanid lähevad vangla asemel ravile"

Samal ajal kui augustiöil kihavad linnatänavad porilaudadeta ja ilma igasuguste ees- ning tagalampide ning reflektoriteta jalgrattaist-jalgrattanoorukeist, kulutatakse jõudu küsimusele, kas kõnniteel kõndijat on vaja helkuri puudumise eest trahvida!

"JUHTKIRI: Helkurinõue tuleb ümber teha"

1. Kuidas küll kauge maa ajakirjanik suudab nii tõepäraselt sõnastada kõik selle, millest Eesti haritlased ammuilma omaette vaikselt mõtlevad?
2. Huvitav, kelle Eesti poliitikuist või analüütikuist varjunimeks on Kaspar Näf? (Mitte et ma šveitslase Kaspar Näfi eksistentsi eitaksin.)
3. Eestlased on tsaaririigi "pärandvaraks": mis tuleb ülalt, on nende jaoks objektiivne, mis alt, see subjektiivne. Eestlasele on vaja, et idee tuleks kõrgest ja kuulsast suust, et eestlane ideesse soodsalt suhtuks. Pole ju mõtet Kaspar Näfile vastu karjuda, ta niikuinii ei saa aru. Laari ja Savisaart küll on mõtet mõnitada - isegi seal, kus nad teistest poliitikutest palju mõistlikumat juttu ajavad.
4. Rohkem kuulsaid välismaiseid suid omamaiste ideede promomiseks!

"Uus algus: Mikseri–Laari–Lotmani valitsus"

"lubadused katavad maksud"
Armas toimetaja!
Mis keeles see lausejupp on kirjutatud?
Kust allikast ma pean lugejana eksimatult teadma,
et "lubadused" ei ole aluseks? (st. mis on selle lausekatke analüütiliseks sisuks)
Toimetaja peaks ennast selle väljendusviisi eest trahvima. Kasvõi viie euro tõstmisega püksitaskust pintsakutaskusse - kui toimetuses trahvirahaurni sisse seatud ei ole!

"Aleksei Lotman: lubadused katavad maksud, laen oleks hädatapp"

(Tavaliselt ajakirjanikud nii tugevasti valimisvõitlusse ei sekku.)
Paar õiendust. "Siiani Lasnamäel just Savisaarele kuulunud suur VENE RAHVUSEST INIMESTE toetus võib nendel valimistel tugevasti väheneda." Kuidas ajakirjanikud verifitseerivad selle teesi? Euroopa mõistes ei ole Lasnamäel elunev riigikogu valimise kõlbulik rahvas "rahvuselt venelased". Kõik nad ju elavad siin ja räägivad eesti keelt (mõni üksik kurttumm või õigusjärgluse põhjal keeleoskamatu Eesti kodanik välja arvatud).
Et nende kodukeeleks on vene keel, selle alusel nad "vene rahvusest inimesteks" liigitada on labidaga lüüa. Keegi pole hoolinud vaadata, kui palju neist on tatari rahvaid (nende seas nn ukrainlasi), Venemaa soomeugrilasi, venekeelseid ingerlasi, rahvast endiselt Poola alalt, kasakaid ja Peipsi-taguseid venestunud soomlasi.
Rahvustest rääkimine (ja etnoste faktiline silmaspidamine) - see ei ole ju miskit muud kui sõnadega loitsimine, üks keelepragmaatilisi võtteid, tekitamaks lugejais ühtesid mõtteid, tundeid, küsimusi ja kavatsusi ning pärssimaks teistsuguste, soovimatute (aga mitte vähem õigustatute esilekerkimist).
Zinedine Zidane, Charles Aznavour, Sarkozy ise, Glucksmann, Anelka, Makine - igaüks neist kuulub Prantsuse nation'i. On "kahekiiruselise" Eesti takitamine, kui ajakirjanduslikult postuleeritakse Eesti riigi (nation) sees kahe Eesti rahvuse (nation) esinemine ja kuulutatakse teine neist Vene rahvuseks.
Niikuinii on nation tõlkimine rahvuseks - näiteks rahvusülikooli, rahvusooperi ja rahvusraamatukogu mõistes - üks sõnadega loitsimine, ajamaks veidi vähem haritud inimese pea segamini selles, et Nationaluniversität, National Library ja National Museum tähistavad RIIGIOMA ülikooli, raamatukogu, ooperit või muuseumi, erinevalt vallaomast!
Ütlemaks, et "meie ennustame, et Savisaar kaotab seekord valijahääli" ei ole õigustatud ehitada üles tugevatest väärtusmõistetest koosnevaid oletuspüramiide.

"Savisaare matrjoška on seest tühi"
KKK: Eesti Päevaleht tasuliseks?




Enimloetud

Viimased
Enimloetud
Enim arvamusi

Küsitlused

Kas toetate Ilvese presidendiks jäämist?


Arhiiv

Sudoku

sudoku Sudoku on loogikal põhinev numbrimäng
Mängi sudokut

Ilm

Päeval pilvisus tiheneb. Pärastlõunal sajab paljudes kohtades hoovihma, on äikeseoht. Puhub ... 20 °C selgevihm
Ilm täpsemalt
© Eesti Päevalehe AS 1998-2010   Reklaam/Advertising  
Saada kuulutus   Tingimused   EALL