Eesti Päevaleht

Ma ei saa ikkagi aru, kellele on need südantlõhestavad etteheited suunatud?
Ja kes peaks antud asjas mida ette võtma?
TH Ilves peab „aru saama“?
Aga edasi – mida ta teha saab, mida tegema peab? Tema võimuses pole ju teisi kandidaate esitada! (Venemaal, tõsi küll, valis Jeltisn enda järglaseks Putini, Putin aga pani end asendama Medvedevi, kuid Eestis sellised trikid läbi ei lähe!) Või peaks Ilves oma kandidatuuri taandama? Mis põhjendusega?
Kas etteheited on ehk suunatud sotsidele, et nad Ilvest toetavad? Kuidas peaksid nad etteheitja meelest talitama, kas mõne hoopis teise kandidaadi taha astuma? Ja mida neist siis arvataks, kui nad oma parteist väljakasvanud poliitiku hülgaksid – ei-tea-kelle kasuks? Sest et alternatiivkandidaati tuleks ju veel hakata välja sõeluma.
Või on etteheited suunatud Reformierakonnale, et nad istuva presidendiga rahul on ning teda ka järgmisel ametiajal näha tahavad? Kas selles arusaamises on midagi taunitavat, kas on keelatud toetada seda, kellega rahul oled?
Aga äkki on süüdlane hoopis IRL, sest et nemad teatasid oma poolehoiust kõige hiljem? Sellisel juhul – milles on ikkagi nende süü? Ei tohi toetada seda, keda tunned õige olevat? Pead Albikära Antsu kombel tantsima terve ilma tahtmise järgi?
Minu meelest oleksid kõik need eeltoodud etteheited kohatud ja ebaõiglased.
Aga kes jääb järele?
Kes muu kui Keskerakond, seesama, kes kõige rohkem hädakisa tõstab.
Vastaskandidaadi puudumine aga just selle taga seisabki, et Keskerakond pole suvatsenud oma kandidaati esitada.
Tehke see töö ära, mehed, ja kohe kaob vajadus hädapasunat puhuda!
Aga ilmselt on selle pilli undamine keskerakondlikule kõrvale nii armas, et seda häält ei või summutada olukorra loogilise lahendamise läbi.
Hädapasunast tuleb ikka kõik traagilised toonid enne välja puhuda!
Tõsise näoga koomuskit teha.

"...Riigikogult=täitevvõimult...?"
See võrdusmärk oli nüüd näpuviga, ma loodan?
Teatavasti Riigikogu ei ole täitevvõim, vaid seadusandlik.
Äkki pidi ikka olema: "Riigikogult + täitevvõimult"?

No näed siis, kui küsida, kuidas lõhnab reformierakond, siis inimene kohe teab. Isegi seda teab, kuidas lõhnab koalitsioon.
Aga keskerakonna lõhna - vaat seda ei tea ega tunne!
Vähe sellest, isegi jutt keskerakonna lõhnast ajab ta tagajalgadele.
Pole olemas!
Lõhnata ja maitseta nagu destilleeritud vesi (mis, muide, juua ei kõlba!)

„Ühe kandidaadiga valimised oleksid veel piinlikumad kui Eurovisioonil käinud "Leto Svet".“
Noh, kui on vaja Eestile piinlikkust tekitada, on see Keskerakonna jaoks ju lausa maiuspala!
Selle asemel, et oma kandidaat välja panna ja kõik jutud demokraatia ohtuseadmisest lõpetada, võetakse olukorras lausat viimast: „Mina ei ole Toomas Hendrik Ilvese vastu aga ma olen demokraatia poolt.“
Vaat siis, milline huvitav vastandamine!
Ja mille taha teil siis selle vastaskandidaadi esitamine seisma jääb, lugupeetud keskerakondlased?
Selle taha, et siis ei saaks piinlikkust tekitada, demokraatia puudumise üle halada?
Viimastel presidendivalimistel keelas Keskerakond oma Riigikogu saadikutel hääletamast. Eks seegi oli häbiplekk.
Ise tehtud, hästi tehtud!

Kui oled tüdinud, siis mõtle enne hoolega järele, mida asemele tahaksid.
Kas mudamaadlus on ikka parim, millega „Luikede järve“ kõrvale tõrjuda, teda sellega aegade lõpuni naeruvääristades? Ehk peaks selleks otsima sobivamaid vahendeid?
Aga kui rahvast köetakse juba ette väljenditega „mugav äravedelemine“, siis ihkab mass näha verd. Või täielikku maassetampimist.
Milliste vahenditega luiged end mudamaadlejate vastu kaitsta saaksid?
Ainult oma moraalset üleolekut näidates (presidendidebatis – vaimset üleolekut).
Paraku on selleks vaja teatud tingimusi – et tantsijal oleks võimalus oma piruett näidata ja väitlejal (olgu pealegi aeglases taktis) oma mõtteid väljendada.
Kui neid tingimusi ei tagata, on pööblile tagatud meeliülendav moraalse hukkamise vaatepilt.
Kas me oleme kindlad, et just seda tahame?
Kardan, et sellest jääb paljudele halb maik suhu.

„Noh, mul on kahju hr. Ilvesest, kel seisavad ees otse-eetri televoorud Riisaluga... Sest mugav äravedelemine tugitoolis ja pöidlate keerutamine poliitkorrektsete lendlausete aeglase rittaseadmise mõnulevas taktis jääb talle sel juhul vaid unistuseks.“
Kas trumpaks Riisalu Ilvese üle oma eruditsiooniga? Sunniks tunnistama tema vaimset üleolekut? Või sünniks sellest debatist hingemattev vaimumõõkade sähvimine, mida rahvas hinge kinni pidades jälgiks?
Ei – rahvale pakutaks hoopis koomuskit, mille see muidugi rõõmuhõisete ja huilgamise saatel vastu võtab.
Mis oleks pööblile magusam kui vaatepilt sellest, kuidas „mõnulevas taktis süvamõtetele“ kompleksivabalt sisse sõidetakse – õllebaari reeglite järgi.
See oleks sama hea kui Moskva balleti „Luikede järv“ lasta laval kokku mudamaadlejatega – nalja sünniks sellest kindlasti palju. Vähemalt nendele, kes muud peale nalja (ja mõnitamise) näha ei tahagi. Aga kelle või mille arvelt see sünniks?
Aga nuppe häälestatakse juba praegu ette mõnituste lainele: mugav äravedelemine, pöidlate keerutamine, poliitkorrektsed lendlaused, mõnulev takt… Oodake, need on alles õied, viljad on veel tulekul!

Kas see pole mitte olukorra lihtsustamine (või koguni moonutamine), kui rääkida koalitsiooni kokkuleppimise ja ette garanteerituse mängust, vastandades sellele opositsiooni vabaduse mängida hoopis oma mängu?
Tegelikult on „garanteerituse“ taga kaks koalitsiooniparteid ning üks opositsioonipartei, oma mängu mängimise võimalus jääb vaid teisele opositsiooniparteile.
Kui kaks opositsiooniparteid seisavad teine teisel pool barrikaadi, siis pole eriti adekvaatne rääkida „mängust opositsiooni oma reeglite järgi“.
Selles konkreetses mängus asjad nii lihtsalt ei käi, seepärast tuleks hoolikalt vältida taolistesse mõttestampidesse langemist.

Juhin tähelepanu sellele, et Riigikogus valituna osutub presidendi mandaat legitiimsemaks kui valimiskogu kaudu valitult.
Miks?
Aga võrrelge nende kahe valijaskonna staatust. Riigikogu valivad ainult Eesti Vabariigi kodanikud, seega väljendab Riigikogu valik ainult Eesti kodanike tahet.
Valimiskogu koosneb suurel määral omavalitsuste esindajaist, aga omavalitsuste valimistel osalesid peale Eesti kodanike nii kodakondsuseta isikud kui ka võõrriikide (peamiselt Venemaa) kodanikud. Tahes tahtmata jätavad nad oma jälje valimiskogu koosseisule – paraku ka presidendi legitiimsusele.
Nii et Riigikogus valituks osutumist tuleb igati tervitada, mitte sellest põhjust otsida järjekordseks kriitikalaineks.

A. Riisalu esinemine Foorumi saates jättis äärmiselt kummalise mulje.
Peale muu kohatu jutu, mis sobinuks pigem maapoe trepil õlutrüüpavate meeste seltskonda, paistis ta silma erilise ründava hoiakuga: kuna on vaid üks kandidaat, siis on demokraatia ohus, diskussiooni ei ole, saabub vaikiv ajajärk.
Kulla Meie Mees! Vastaskandidaadi ülesseadmine Ilvesele ongi just sinu erakonna ülesanne!
Kui te seda ei tee, siis jääb see just teie süüks, et diskussiooni ei sünni.
Kui aga teete – no milles siis küsimus, millest kogu see kisa ja hädaldamine?
Paistab, et Keskerakond rapsib niisama tühjalt tuult, imiteerides võitlust (või püüdes näidata oma võitlevat hoiakut).
Ideede puudus, žanri kriis, või koguni lõpu aimdus?

Püüdsin leida meie erinevust suhtumises Tallinnas toimuvasse.
Jõudsin sellise tulemuseni.
Meid ühendab küll tüdimus, aga paraku erinevatesse asjadesse.
Mina olen tüdinenud kogu sellest kirbutsirkusest. (Vabandate mind, kui ma ei hakka kõike siin üles lugema. Vajaduse korral olen ka selleks valmis).
Teie olete tüdinenud sellest, et seda kirbutsirkust kritiseeritakse.
Rakenduslikult on meie mõtted vastassuunalised.
Minu emotsioon on kantud sellest, et ometi midagi muutuks.
Teil aga, peate ilmselt ise ka seda tunnistama, jääb süda rahule siis, kui see tüütu kritiseerimine ometi kord lõpeks ja kirbutsirkus saaks segamatult jätkuda.
Nagu näete, tüdimusel võib olla nii edasiviiv kui ka pidurdav külg.

"...see pidev hala ja virin tüütavad tõepoolest ära."
Aga ehk keskerakond just sellele mängibki?
Et inimesed lihtsalt tüdinevad tahtmast normaalset linnajuhtimist ja löövad käega - tehku mis tahavad1
Teie näite sellist hoiakut siin lausa propageerivat. Otsustage ise, kas see on edasiviiv mõtteviis või mitte.
Teie erakondliku kuuluvuse kohta pole ma küll arvamust avaldanud, küll aga torkas silma teie teadlikult ülepaisutatud väljend "Tallinn on meie planeedi suurim hädaorg ja linnavalitsus on patupesa". Sellise vindi ülekeeramisega te ju sisuliselt kaitsete Tallinnas toimuvat, sest lihtne inimene peab möönma, et ega Tallinn tõepoolest pole maailma suurim hädaorg (mida muide keegi pole väitnudki).
Praegu aga lausa nõuate "Brežnevi pakikest" - Tallinnat tohib kritiseerida vaid ühes paketis koos teiste linnadega!
Kui ikka püüda korraga kõigest rääkida, siis räägitakse tegelikult eimillestki. Pole raske arvata, kellele selline asi kasuks tuleb. Eks ikka neile, kes seeläbi kriitikanoolte eest pääsevad.

"...need on siiski vaid kommunaalprobleemid."
Kas Linnateater on kommunaalprobleem?
Kultuurikatla kohta ei julge öelda, ei ole katlamajanduses nii kodus... :)

Üks asi on see, mida öeldakse, teine asi aga see, mida ütleja mõtleb.
Teie, lugupeetud A. Kuum, oma mõtet väga vaka all ei hoia, see kumab teie ridadest läbi.
„On juba ammu pähe TAOTUD, et Tallinn on meie planeedi suurim hädaorg ja linnavalitsus on patupesa. Teame, teame! Ärge nähke vaeva selle kordamisega!“
Teie mõtte annab kõige paremini edasi vana ütlus – mida teeb tuul müürile?
Ärge nähke vaeva – SEE seltskond on immuunne igasugusele kriitikale. Ei maksa kritiseerimisega vaeva näha!
Ja seepärast kuulutate igasuguse kriitika NENDE aadressil roojaseks. Iga kriitikasõna selles suunas tundub liiprinaelana, mida teile pähe TAOTAKSE? Loomulikult on see väga valuline protsess, tunnen teile kaasa!
Kui kriitikasse (õigustatud kriitikasse!) suhtutakse hüperboolitsemisega (Tallinn on meie planeedi suurim hädaorg ja linnavalitsus on patupesa), siis selle võtte abil püütakse igasugust kriitikat naeruvääristada, seda pisendada, kritiseerijaid ülekohtustena näidata. Küllap on teil selleks omad põhjused olemas.
Laske mul rahus elada allakäivas ja lagunevas linnas ning säästke mind kriitikast! – nii sain mina teie kommentaari paatosest aru.
Vabandan juba ette, kui ma eksisin.

"Mul ei ole tõepoolest fakte, et see oleks olnud tellimuslugu, ma eksisin, no andke andeks. Olen rääkinud."
Aga mulle jääb mulje, et mõnele lahmivale laimajale jääb õigust ülegi.
"Niigi arusaadavate puuduste meeldetuletamine" on tema meelest taunitav (grupimõtlemine), mis seatakse ühele pulgale Saddam Husseini olematute massihävitusrelvadega.
Huvitav mõttekäik - tõene informatsioon (reaalselt esinevad puudused) tehakse võrdseks mittetõestega (massihävitusrelvad).
Miks küll keskerakondlikku tõde peab kaitsma valede abil? Kas teisiti enam kuidagi ei saa?

Härra Suik, kui te nägite Rein Siku kriitilises artiklis mingeid kiidusõnu (pealegi veel ühele parteile), siis olete küll õnnistatud võimega näha nähtamatut.
Aga olge mees ja tehke proovi - öelge ise selle "ühe teise mehe" partei kohta midagi mittekiitvat! Muidugi - kui see teil õnnestub, ja selgub, et tohibki lausuda, siis variseb küll teie ilus teooria kolinal kokku, aga julge mehe kuulsuse omandate (vähemalt enda silmis) ikkagi.
Tasub proovida?

Härra Kanter!
Kui te olete tõesti läbi lugenud need teosed või need autorid, keda nimetasite, siis on küll tegemist raisatud ajaga.
Teie abitu ja lapsik arutelu Rüütli sõnavõtu kohta paneb lihtsalt õlgu kehitama.
Paistate siiralt uskuvat, et kui röövlite käest vabanemisel inimene valab oma sõnades välja kogu kogetud ülekohtu, siis on see teiste saatusekaaslaste solvamine?!
Andke andeks, aga ma ei näe sellises jutus vähimatki loogikat.
Teie poolt mahatehtud ajaloolaste jutus on vähemasti selge mõte sees ja äratuntav.
Võiksite pigem nendest eeskuju võtta, kuigi sinna on teil väga pikk tee minna.
Hakkasite valest otsast pihta - asusite materdama neid, kelleni ise ei küüni.

Härra Kanter,
kui teie lugemus on tõepoolest sellel tasemel, nagu te aimata lasete - küll oleks tore, kui see kajastuks ka teie kommentaarides.
Püüdke siis oma mõtteid selgelt väljendada, ilmselt pole teie mitte see isik, kellele selles osas hinnaalandust võiks teha.
No mida tahate öelda sellega: "NLiidu viimane, demokraatlikult valitud, Ülemnõukogu koosnes ainult intelligentsist ja nad ei osanud muud paremat ette võtta kui hakata üksteist süüdistama! Rüütli teistele, samasugustele "näkku sülitamist" tuletatakse siiani meelde kui kangelastegu!"
Rääkige siis lähemalt kellele Rüütel "näkku sülitas" ja mida te üldse selle sülitamise all silmas peate.

Eneseiroonia tähtsust ei maksa alahinnata.
Kellel see oskus puudub, võib kergesti oma "kolhoosnikukäsivarred" käiku lasta.
Kompenseerimaks oma puuet.

Küsimus: mis paneb teid arvama, et Vahtre, Laar ja Vseviov ei ole tõelised ajaloolased?
No soovitage siis, milleks jääte poolele teele pidama?
Esitage loetelu kümnest enam lugemist väärivast tõelisest ajaloolasest,, keda te võite omalt poolt soovitada. Kui võimalik, siis pange nad pingeritta - vastavalt oma hinnangule. Kõige kangem kõige ette.
Kui juba soovitama hakkasite, ega siis te nüüd järsku oma soovitust ei häbene? Mittetõelisi nimetasite nimepidi, aga tõelised vääriksid seda enam lähemat tutvustamist. Võrdne kohtlemine kõigile!

"NLiidu viimane, demokraatlikult valitud, Ülemnõukogu koosnes ainult intelligentsist ja nad ei osanud muud paremat ette võtta kui hakata üksteist süüdistama!"
Putini Venemaal on kõige kõrgemal tasemel välja öeldud, et parlament ei ole diskussiooni koht.
Ka Lenin oli igasuguste "diskussiooniklubide" vastu.
Tagasi leninlike lätete juurde?
Elagu distsipliin!
Maha prillidega intelligendid!

Toomas, avaldate arvamust erakondade juhtimisstiilide kohta: „Minuarust alustasid sellist juhtumisstiili enamus erakond suht ühel ajal, seega suht jabur on süüdistada kekusid.“
’Kekude’ all mõtlete ilmselt keskerakondlasi?
Millisest juhtimisstiilist on siis jutt? Üks lause eespoolt leiab sellele vastuse: „…pole seega vahet kas on IRL,Reform või Kesks, igal pool võib miski klikk tekkida.“
Selge sott, protesteerite koalitsioonide moodustamise vastu, mida millegipärast nimetatakse klikiks (minule seostub see juunikommunistide võitlusega ’klikevalitsuse’ vastu).
Kulla Toomas, aga see, milles keskerakonda süüdistatakse, pole üldse seotud sellega, et nad moodustaksid koalitsioone (või klikesid, kui see sõna on teile armsam). Pigem on nende poolt tekitatav probleem just vastupidine, mitte koalitsiooniline, vaid ainuparteiline juhtimine. Selle nukraid tagajärgi võib Tallinnas pea igal sammul kohata.
Oluline on endale selgeks teha, milles on süüdistuste tuum. Kas teadlikult või kogemata on teil sihik selle pealt ära libisenud.

Teooria võib olla huvitav, hästikõlav ja ahvatlev seni, kuni teda pole proovitud ellu rakendada. Paljudel juhtudel kaotab ta siis suurema osa oma köitvusest.
Kõlab ju väga õiglaselt ning demokraatlikultki, et juhtorganeis peaksid olema esindatud kõikide rahvagruppide liikmed. Asjale lisab vürtsi veel see, et vastukaaluks sellele praegusi juhte klikitekitajaiks manatakse.
Aga püüdkem nüüd ette kujutada, kui palju neid rahvagruppe siis on, kes kõik peaksid olema esindatud. Kas Toomas oskab neist väikese nimekirja koostada? Ja mis põhimõtte järgi neid moodustada? Nagu vene ajal – töölised, teenistujad, intelligents…? Ärimehed, sportlased, pensionärid, lasteaiakasvatajad, üliõpilased, põllumehed, teenindajad?
See annab valijale võimaluse teha oma valik näiteks pensionäri ja üliõpilase vahel, aga mind näiteks huvitab palju rohkem, kas on tegemist vasak- või parempoolsete vaadetega inimesega.
Sellisel juhul – rahvagruppe tuleb aina juurde: parempoolsed pensionärid, vasakpoolsed pensionärid, rahvuslikud pensionärid, kosmopoliitsed pensionärid…
Ei, asi läheb liiga jaburaks kätte – ega te vist ise ka asja nii ei mõelnud?
Või kui mõtlesite, siis õnneks ei hakka keegi seda mõtet ellu viima.

Kui inimene veel 20 aastat peale kolhoosikorra likvideerimist peab ennast kolhoosnikuks, siis peab ju tema psüühika olema päris kõvasti traumeeritud. Mis ei tohiks muidugi tähendada seda, et talle antaksegi vaba voli siin vägivaldseks muutuda oma primitiivsevõitu sallimatuses.
Ei, head tavad kehtivad ühtmoodi kõigile, nii normaalsetele kui ka segipekstud psüühikaga inimestele.

Erinevalt Kiviräha naljalugudest on kommentaariumi naljadel üks oluline erinevus – neid nalju tehakse enamjaolt tõsimeeli. Nende naljade tegemisel ollakse naljast kaugel
Just see annabki neile lisaväärtuse ja muudab tulemuse eriti naljakaiks.
(See ei ole kirjutatud mitte üleolev-ülbelt positsioonilt, vaid lähtub pigem mõnusast eneseirooniast.)

Jajah – kolhoosniku käsivars, kolhoosniku ajud, kolhoosniku maailmakäsitlus, kolhoosniku võitlev hoiak. Mõni mees ei saa mõnest asjast vabaks ka aastakümnete jooksul.
Paistab, et seltsimees kolhoosnik on lootusetult minevikku pidama jäänud oma arusaamadega ümbritsevast elust ja selles toimuvast. Kompliment professor Müllersonile – tema on siis kolhoosnike iidol ja majakas.
Eks see nõua teatud üldistusvõime puudumist küll, et muututakse vägivaldseks mõtteavalduse peale: kadestan neid idioote, kes oskavad oma elu võrratult lihtsaks teha.
Aga kuuldavasti on Kuusalu poe trepi peal väiksemategi põhjuste pärast löömaks läinud. Primitiivsevõitu kolhoosnik leiab ikka põhjuse, paljut pole vajagi. (See viimane oli jälle üldistus ja käis just nende kohta, kes oma juhmuses eelistavad arutelule vägivalda.)

Enoh, mis on lõbusam kui ilkuda teise inimese tervise kallal, olgu see siis kas silmanägemine või kõrvakuulmine. Jääb mulje, et naljamees on võtnud nõuks vahepeal minu kehasse pugeda, et sel moel kindlaks teha, kuidas mu aistingud töötavad. Soovin lõbusale sellile palju naerurohkeid hetki eluteele, eks hoolsalt enda ümber vaadates torkab ikka üht-teist silma, mille üle irvitada. Kui end väga õnnelikult tunda tahate, kulla Toivo, siis minge tehke visiit haigemajja - sealt leiate ohtrasti, mille kallal oma hambaid teritada. Hea tuju ja rõõmus meel on teile seda inimlikku kannatust nähes kindlustatud.
Jah, tunnistan, et lugesin valesti. Tegelikult on mul hea meel, et "inisemine" pole saanud EPLOs normiks, "irisemine" on täiesti aktsepteeritav.
Vabandan härra Suigi ees selle arusaamatuse pärast.

Üliõpilane Toivo (viimasest korrast jäi mulje, et olete prof Müllersoni tudeng), keda te nüüd siin oma ajapuudusest informeerimas käite?
Mina teile küll sellist kohustust pole peale pannud siin minuga vaidlemas käia, eks teavitage ikka seda, kellele olete aruandekohuslane.
Aitäh äramärkimise pärast, et minu kommentaar räägib iseenese eest. Olen ja endale pähe võtnud kirjutada kommentaare, mis räägiksid iseenese eest. Tore, et seda märkasite! Kavatsete äkki eeskuju võtta?
Jõudu siis – kirvega puude kuuri alla ajamise vastutusrikkas töös!

Seda juhtub ikka, et mõnes asjas oled inimesega nõus, mõnes mitte. Kummaline, kui see nõnda ei oleks.
Ei ole sellist käsku, et kui nõus oled, pead nõustuma kõigega, kui aga vastu, siis kõiges.
Need ajad on möödas, kui sellist maailmapilti püüti juurutada.

Sõna "inisemine" oponendi aadressil lõikab valusasti kõrva, aga kui hakkasin järele mõtlema, siis orja maailma sobib see väljend küll. Milleks inimesele igapäevast kõnepruuki ära keelata?

"Sellega tuleb leppida!"
Nii kõlab orjameelsuse hümni refrään.
Kui ei lepi, siis ju orjaks ei kõlbagi!