Eesti Päevaleht

Hr. Kanter! Kui te nüüd uuesti loeksite, siis leiaksite sealt vastupidist omale arvamusele. Nimelt, just ei kasvanud "leegitsevaks vihaks". See on ühes lauses ka välja öeldud ja just seda ma mõtlesin.
Oma lapsepõlve juhtumistega püüdsin aga just seletada seda, et olen juba pisikesest peale seotud Tallinnaga. Tegelikult igaüks meist on. Ma uurisin ema käest, mis asi see selline on ja sattusin isaga mitu korda (võisin olla viie aastane) vaatama. Ma tahtsin viiesena keelt kelgu jalase külge pannes tõepoolest teda näha!
Jah, siin, kolmekümnekaheksandal kilomeetril, kus mina elan, oleme me kindlalt kõik huvitatud sellest mis toimub ja mis juhtub Tallinnaga.
Ma ei kirjutanud niisama.

Riipalu.

Riisalu------Palusalu, kõlab ka kuidagi väga eestlaslikult.
Tuleb valiajatega kohtama ja.........
lihtsalt laulab!!
Riisalu võiks tohutu furoori teha, massid läheksid kaasa.
Pole poliitkorrektne??
Kes meist on?
On vaja "kuiva".
Ja järgminegi olevat juba teada ning oma järge ootamas.
Me siin aga muidugi aina väga demokraatlikult valime nüüd! Ega tõesti pole mõni vene aeg, kus ainult üks kandidaat oligi!
Nii hr. Ilves ju meile ise vabadusraadiost aina pajatas

Siin olen Harri Kingoga ühel nõul. Isegi imestan.
Riisalu on mulle lähedasem. Annan aru, et presidendiks ta ei saa. Aga tuleks üks huvitav ja põnev aeg.
Ega see Riisalu ütleks heast samakastki ära. Mis selles halba oleks?
Vaat härra Ilvesest ei tea miskit. Mida tema võis seal hallis USA väikelinnas "kus kunagi miskit ei juhtunud" pruukida? Kaevuvett?
Seitsmekümnendail, või millaski siis, oli ju see hirmus "lilleinimste" aeg. LSD ja puha.
Midagi ta ka ei räägi........
On ta siis oma või võõras??

Kirjutan sellele kurvale ja õpetlikule loole sellise kommentaari. Loodan, et keegi ei pahanda.

Kandsin vene kroonus kaks aastat SKS-si. Siiani on alles ka roodukomandör kapten Zidiljagini iskliku käega kirjutatud lipik, minule usaldatud relva numbriga. Mäletan, et minu relva tootmisaasta, mis oli sinna kuskile luku peale kirjutatud, oli 1952. Relv oli nimelt siis täpselt sama vana, kui ma isegi.
Käisin tunnimeheks. See oli lahinguvalve koos kõigi enda kohta sel hetkel kehtivate seadustega. Kardan, et noore poisina ma tol ajal seda lõpuni ei mõistnud.
Aga läks õnneks! Mäletan ka seda kuidas õpetati, et kui ikka näete, et mees, kes postile trügib, on maani täis, siis teda pole ikka vaja keset Kaunase linna kohe lasta...
Padruni kohta öeldi: üks padrun - see on üks elu!
Kui kaotad padruni, siis süüdista iseennast.
Seepärast pärandati vanemate tunnimeeste poolt noorematele salajast lisapadrunit käest kätte. Ka mina oleksin selle saanud, kui oleksin juhuslikult kaotanud.
SKS - l käib kümme padrunit salve, ja nad tuli lükata üles kinnitatud liistult läbi tagasi tõmmatud luku alla salve. Tuli hoolega jälgida, et luku tagasilaskmisel padrun rauda ei pääseks. Eksitus võis maksta mõne kaheksateistkümne aastase elu. Võis nahka keerata ka eelkõige enda oma.
Huvitav, kuulen esimest korda, et selle relva alla on võimalik kinnitada teda veidi ümber tehes ka automaadi salv. Miks selliseid asju alati arendavad "külasepad"?
Oleks olnud ju palju võimekam relv? Või näiteks alles nägin ma alles pärast liidu lagunemist, et palju tõhusam on isoleerlindiga teise salve külge tagurpidi kinnitatud lisasalvega automaat?
Jah, kuigi postil olles oli meil lisaks relvas olevaile, veel kakskümmend lahingupadrunit vööl. Kole mõelda. Lõnamaalane, või niisama segijoonud tovarištS oleks võinud sellise varustusega ju Kaunases kerge mässu korraldada? Aga nii ei läinud. Kõik oli range kontrolli all.
Või ei olnud. Mäletan selgesti kuidas tunnimeeste vahimajas sai teinekord pudel ära joodud.(harva küll) Ja seal oli meid, "mürskusi" umbes tükis kümme. Põhjus oli lihtne - iga ohvitserinolk sinna kontrollima ei tohtinud tulla.
Aga ükskord tuli ootamatult staabiülem alampolkovnik Kljatškin. Vaat siis, seal rivis seistes ja relvi kontrollides olin ma korra näost kaame küll.........
Aga jällegi - vedas!
SKS - il sai ka huvitavalt täägi ette lüüa - ühe liigutusega. Seegi oli meil käpas.
Ükskord viidi ikka laskma ka! Vist viis pauku sain teha, mulda tuiskas, pihta ei saanud ühtkit. Seegi võibolla oli hea.
Et kui miskit peaks juhtuma - andke mulle SKS. Ma teda tean.
Tsiviilis pole ma omale iial relva igatsenud. Olen veidi äkiline. Head see mulle poleks toonud. Kõige suurem relv on mul niisiis parema käe rusikas. Olen siiski suutnud teda kontrolli alla hoida. Enam-vähem.

Aga jube küll siin riigis, lähed turule, ütled mõne vale sõna ja saad kuuli. Töökaaslasel lasti sealsamas kranaadiga pea otsast. (mis on tõsi)
Kunagi, ma kuulsin ühest automaadiga kaitseliitlasest, kes järsku näinud, kuidas ufo maandub, ja tuldud tema käest õli küsima.........
Jumala eest - kas need ajad on nüüd jäädavalt möödas?
Või on jätkuvalt suurim vabaduse tunnusmärk eestlasel isiklik kaasaskantav relv?

Tegelikult annan ma au inimesele, Tarmo Laulile, kes hoolitses minugi turvalisuse eest!
Ja hukkus.

Olen Tallinnas elanud umbes kuus päeva. Siis toodi mind siia kolmekümnekaheksandale kilomeetrile ära. Olevat olnud külm talveilm ja veoauto üks aken oli asendatud vineeriga. Ema hiljem rääkis. Aga teed olid ilmselt viiekümneteise aasta veebruaris lahti lükatud, sest muidu poleks ma ju siia jõudnud. Jas täiesti elu ja tervise juures kusjuures.
Kasvades, esialgu ei teadnud ma tegelikult oma sünnilinnast midagi. Mäletan hästi raadiot, kus kauni naisehäälega diktor pidas vajalikuks iga väiksema lausejupi alustuseks aina korrutama , sindalilinn ja sindalinn. Ma ei saanud aru, mida see kauni kõlaga sõna peaks küll tähendama. Miks ta alati seda üleb? Eks ema jälle selgitas. "See on Tallinn, seal on raadio ja sa sündisid seal.."
Aga ikka oleks tahtnud ka ise seda imet näha!
Ühekorra, jällegi külmal talvel, kasukad seljas olime vennaga kelgutamas. Meil oli koer Sammi ja tema me kuidagi sinna saani ette olime rakendanud. Ise ei tahtnud teine küll hästi vedada... Vend siis sikutas koera ja mina aina sõitsin. Ta oli noorem ka..
Siis see juhtus. Üks tuttav onu läks mööda ja pakkus välja: "Lapsed, Tallinna tahate näha või?!" No kes ei tahtnud. Ma tahtsin väga. Trügisin jälle venna ette:"Mina olen esimene!"
Selgus, et keerulist polevat selles miskit. Tuleb kelk teise pidi pöörata ja siis keel vastu jalast panna. Imeli tundus see küll, aga uudishimu oli minus võitu saanud. teekäia ise oli järgmisel hetkel aga juba paksu metsa sisenenud..
Siis ma panin..
Eks kisa tõusis taevani. Koer ehmatas, vend ehmatas ja mina..ning koer tegi pikima selle päeva sõidu. Verine ohver küüdis, otse treppi.
Ma ei osanud päris täpselt hiljem vennale seletada mida ma nägin? Oli see nüüd Tallinn või ei olnud?
Oleks nagu olnud.
Aastad aga läksid. Mäletan et ühekorra enne kooli, ütles isa: "Poiss, viin su täna Tallinna!" Eks ma algul vähe kõhklesin küll. aga siis mõtlesin, et ikkagi isa juu?!
Isa sõitis auto peal. Ise ütles: "Molotov"
No ja sõitsimegi. Mul oli puhas riie seljas. Sukad jalas ja mantel, ning kingad jalas. Eelnevlt olin muidugi hoolega ema näpunäidete järel end puhtaks pesnud. Mustana sinna ei kõlvanud minna.
Jas siis ühekorra seisimegi molotoviga ühe suure lageda ja tolmuse platsi peal. Ees oli suur ja kõrge hoone _ torniga ja viisnurgaga. Praegu mõtlen, et eks see võis olla praegune Stockmani esine?
Isa ütles:" Ma käin korra sees ära, sa istu ilusti ja vagusi autos ja ära kuskile mine!" Mäletan et ümbrus tundus nii uudne ja hirmutav, et ma poleks ka manitsemiseta julgenud omapäi sammugi astuda.
Istusin siis ja ootasin, murumütsike peas... Kui korraga löödi minupoolne autouks pärani ja astmelaual sesisi minuvanune tegelane. Midagi ta küsis, ja midagi ta ütles aga mida? Eesti keel see polnud. Selle kauge aja taha võin ma praegu ainult fantaseerida ja sõnu sobitada. Seda ma ei tee
Järgmisel hetkel sülitas kraadepoiss mulle näkku ja lõi ukse kinni........
See oli olnud mu elu esimene kohtumine siis. Seda mõistsin ma muidugi hiljem. Isa muigas. Või ei muianud - kes seda täpselt enam mäletab. Võib olla jaga õetussõnu?

Vanaema kasvatas aias kolhoosi algusaastail herneid. eks ma olnud tal külas. Küll seal meeldis mulle!
Ja siis ta sorteeris neid, mäletan köögilaua juures. Ja köögis oli veel paekivist põrand! Ma abistasin vanaema sorteerimise juures. Eriliselt sellest tööst m ilmselt innustust ei tundnud. Praegu ma ei oskagi enam öelda, kuidas üks neist hernestest mulle ninasse sattus. Välja ma teda enam ei saanud. Ja eks see hernes hakkas siis niiskes keskonnas kasvama ja haiget tegema. Kuusalu ambulantsis dr. Koppeli juures ja tema isiklikul osavõtul seda hernest kätte igatahes ei saadud. Kisendasin verest hirmust ja valust niipalju, et tol vanal mehel olevat minust kahju hakanud..
"Teil tuleb sõita Tallinna!"
Vähemalt mõne päeva saan pikendust sest valust, mõtlesin ilmselt. Kui pealinna siis pealinna...
No ja olimegi molotoviga Keskhaiglas. Istusin vana verd näinud rindemehe,isa süles ja karjusin nagu ratta peal,kui noor meestohter mulle nikeldatud toru ninasse lükkas.
"Ära karju!!" Seda ma mäletan, et nii see mees mulle just ütleski...
Ja siis, pärast............... viis vana rindemees mind poodi. Võibolla oli kahju natuke? Seesama kord ja ses samas linnas viis poodi "Jäätist tahad?"
Muidugi tahtsin.
Sisenesime.
Aga mulle harjumatult (maal seda polnud sel ajal) olid kõik müüjannad valgetes kitlites. Eks mu aju reageeris sellele momentaalselt. Jälle nad tahavad...! Valetas mulle?!
Tõmbasin isa käest lahti ja jooksin otse läbi liikluse, üle suure tänava...... Ainult ära siit!!
Mulle aitab pealinnast! Mulle tõesti
aitab!
---
Aastad on nüüd läinud ja mulle meenub vahel kuidas ma juba väiksena põrkusin Tallina ja tema probleemidega. Vaatan ja kuulen, et vanad mehed on veel preguselgi ajal temaga püsti hädas! Mul oli vaev ninas. Ei tea kus neil praegustel võiks olla? Eile üks rätsep siin kirjeldas alles oma tunnet. Tunnet polevat. Polevat viitu, polevat midagi..
Täna siis ajakirjanik Rein Sikk.
Ma ei hakka ruumi puudusel siin kirjldama oma vahepealset elu. Aga mulle tundub, et see vahepealne elu on teinud meist väga erinevd inimesed. Mina näiteks olen jäänud väga lihtsaks. Kord aastas külastan Balti Jaama turgu. Midagi ma omale sealt toon. Tean täpselt, et tänase ühiskonna teatud positsoon on õpetatud sellist inimest ära tundma. Kaugele ta just ei jõua. Sa rabeled öösel ja päeval aga kaugemale poelsa jõudnud, kui Balti Jaama turule. Esitad endale küsimusi. Miks?
Õieti sa ei teaks enam ju midagi küsidagi. Sa oled harjunud.
Aga vahest kuuled, et keegi küsib sinu enda eest. Peab ööistungit. Justkui ikka mureteb su pärast?
Meile öeldakse, et see pole õige mure.
Ja viiakse nagu jooksval lindil kõik Toompea otused Kadriorgu kinnitamisele. Ikka pensionile küll kuuekümne kolmeselt, siis kuuskümmend viis ja paari nädala pärast räägiti juba numbrist kuukümmend seitse.
Ma arvan, et on õnn, et meil keegi viskas sellisele mehanismile kaika kodaraisse. Kui küsida, kas seda tegi ehk mõni paremerakond? Siis vastus on ei.
Mulle tundub, et üha enam soovivad asju otsustada inimesed, kel on valged paadid me isamaa rannal. Üha rohkem tõrjutakse neid kes on amuti lausa nabanööri pidi seotud pealinnaga, aga kes olevat nagu ma mõistan vääritud seda esindama.
Mina, kel mul on säärane kogemus kohtumisest teise rahva esindajaga juba lapsepõlves, ei vea nina kirtsiutades sellepärast pealinna tänavail õhku. Ma olen ksvanud vahepeal!
Minule tundub, et paljus süüdistatakse Keskerakonda ainult süüdistamise pärast. Mulle tundub lausa naeruväärnre süüdistada Tallinna linnavalistust lina lumest puhastamata jätmises. Tuletame siin meelde kasvõi Padaorgu ja muid juhtumisi lähiminevukust. Ma ei usu ka, et vaid Tallinna linnavaitsus
on süüdi koolihariduse kitsakohtade lahendamisel. Nüüd väidavad parempoolseimad järsku, et igasugune diferentseerimie ses vallas on lubamatu. Ma saan nii aru, et kui vaja,kiidavad nad heaks kasvõi nõukogude aegse korra selles vallas,kus kellelgi tõesti ju muret polnud koolikoha pärast. Aga võta näpust. Minu arvates just nemad ise on olnud algusest peale, küüned verel,selle vastu mille nimetajaks on massid ja massilisus ehk ühetaolisus. Mida siis tegelikult taotletakse? Kas tavainimene saabki sellest enam aru?
No olgu see Keskerakond natuke teistsugune, olgu ta juht vastuoluline, aga nmul on hea meel, et vahestki, kui ma olen öövahetuses tööl, (mis pole just mee lakkumine 59 aastaselt) on öövahetuses ka Riigikogu kus esitatakse küsimusi just minu taoliste elu paradamiseks, kes samuti"võtavad päevast lisa". Ja pole sugugi seetõttu idioodid nagu arvas (no ei tea täpselt mis kontekstis) Riigikogu esimees Ene Ergma ja on arvanud siin kommentariumios ka mõni teine.
Jah, ma ei vaataks Tallinna TV - d võib olla. On veel mõni einevus ehk meie vaadetes.
Aga see, kuidas neid tembeldatakse varasteks ja muuks taoliseks....
Neid, kes mulle siiralt tunduvad, võitlevad ka minu käekäigu eest...
Ma ei ole sellega nõus. See ei ole poos või pahatahtklik rünnak. See on väga seesmine tunne, et rünnatakse otse mind. See ei lase magada.

Ma valisin Aivar Riisalu. No öelge mulle kust otsast ta pole üks õige eesti mees?!
Ta ongi meie mees juu!
Hea, et siin kolmekümne kaheksandal kilomeetril täna sajab.
Sai jälle öelda.
Muidu pole üldse aega enam elada.
Enam pole suurt midagi võtta.
Aga nad justkui tahaks veel Pealinna võtta................
(andke andeks vigade pärast, ma ei loe seda enam. Muidu tõmban veel mõne asja mha. Viimaks)

Siin tuleb arvestada, et käesolev artikkel ei ole tasuline. See tähendab, ta on ilma rahata saadud.
Mis järeldus siin teha võiks?
Tegu ongi vaesemale inimesele mõeldud kraamiga.
Kvaliteet muidugi kannatab.

Aga nii tuttav?!
Ja meelde tuli.
EKP Harju rajoonikomtee esimene sekretär Harald Ilves.
Niiet ikkagi oli Ilves Käbiniga
kaasas
küll.
Ilves mis Ilves.

Nojah, ikka Eisen vist. Aga nii ühte moodi lühikesed nimed.

Ma mäletan veel kuidas Käbin käis Kuusalus koos Ilvesega (oli vist Ilves?) meie uut koolimaja avamas.Küll oli uhke tunne. Ausalt. No ma täpselt ei tea ka, olin veel teismeline. Hiljem nägin pilte vanas koolimajas koosviibimisest. Käbin viskas viina. See Ilves vahtis niisama.
Käbin oli kindlasti, aga kas Ilves oli, vaat ei mäleta enam. Peab albumist vaatama.
Või anti MTJ- le punalipp. Jälle Käbin kohal. Jagas head paremat. Pool aastat veel rahvas rääkis takkajärgi
Ei nüüdsel aal pole enam kuulda olnd, et oleks käind.
Ilves võiks ju veel korra tulla.

Millesse mina usun?
Mul on koduväravast kirikusse ja kõrtsi ühe palju maad. 50 meetrit Oleks ju võinud minna otse kirikusse.. Aga ei! Hoopis kõrtsi läksin. Mis sest siis ikka? Paljudel on ju selline käik olnud palju otsem tee kirikusse, nagu me nüüd teame. Ja ei viga midagi!
Ma sattusin hoopis põrgusse. Aga enam vähem välja ronisin. Maiseid abistajaid muidugi oli. Taevaseid pole olnud.
Kohtun nüüd siin kommentaariumiski mõnega "taevastest". Ma tahan öelda, et mina saan ise hakkama. Aga mõni oleks nagu kuskile kellelegi võlgu jäänud.
Mis siis oleks moraal kui mõni küsib.

Ma usun edaspidi iseendasse. Kõigest elu sitast ja rokast aga ka kõige ilusamast heledamast poolest on mul oma arusaam. Ma ei usu et ta halb on. Võib ju olla et ta "riiklikust" on erinev. Aga ma ei käi sellega kunagi peale.
Nagu ütlesin, ei usu ma peale iseenda ja peale mõne lähedase midagi.
Ammugi ei usu ma Lauri Vahtre rahvusmula ega Harri Kingo pealesurutud jumalat.
Vaat selline eestlane.
Uhke ja hää...
Ja võtaks 100 grammi selle peale. Isegi rohkem.

Jmalast tänu, et siiski internet on olemas. Oleks ta sähandese asja mulle siin Kuusalu vahel otse öelnud, oleks sirutand oma kolhoosniku käsivarrega kuradi nägupidi mulda. Oldagu kus kogust tahes.

Ma võib olla seda poliitikat õieti ei jaga tõesti. Aga ma tunnen ja mõtlen mis võib selle viha põhjus küll olla miks Keskerakonda nii palju rünnatakse. Te nimetate neid populistideks ja ei tea milleks, aga tegelikult nad räägivad sageli asju millest lihtne inimenegi aru saab. Ja oi kuidas see teile ei meeldi. Asi ei ole ju linnaehituses või arengus see on kõigile selge!
Võib olla lihtsalt pole teil veel võimalik tavainimease varbale kusta?!
Vahtrel viskab aga närv üle ja härrade plaanid tulevad lagedale?

Kuulake nüüd hr. Vahtre! Olge te Riigikogus või ükskõik kus.
Järsku te olete ise idioot!?
Ja andke nüüd see lause kohtusse või kohtu taha!
Mida te õige endale lubate!
Te arvate, et võite endale seal kõike lubada!
Nii kuradi härraks juba läinud.
Nii kuradi nahhaalset riigimeest annab otsida!

Kuulake nüüd hr. Vahtre! Olge te Riigikogus või ükskõik kus.
Järsku te olete ise idioot!?
Ja andke nüüd see lause kohtusse või kohtu taha!
Mida te õige endale lubate!
Te arvate, et võite endale seal kõike lubada!
Nii kuradi härraks juba läinud.
Nii kuradi nahhaalset riigimeest annab otsida!

Ega President ei suuda kuidagi laskuda tavainimese lähedale. Tal sisemine "mehhanism" ei luba seda. Ja kahju on.
Ma kujutan küll ette kuidas President Meri oleks külameestega kuskil varjulises kohas väikese napsigi endale lubanud ja uurinud samas kuidas elu läheb.

No vaatame! Näe Evelin juba kolistab taara-automaate...
Võib olla tõesti..?!

Võib ju olla, et Ta on hea president Eestile, või et paremat pole antud hetkel võtta,
aga see, et teda valitakse parteide foorumitel inimeste poolt, kes tegelikult ise on ennast upitanud nimekirjade etteotsa ja kuidagi sedasama teedpidi "ise" ka osutunud Riigikogus olevaiks kus valimised peaksid toimuma - pärast seda ei saa ikka vist öelda, et kogu rahvas on Ta valinud.
Niiet, kogu rahva President Ta ei ole.

Või lõikab kõrva..? Ahhahhaa !! Minu teada sa enam peeneid toone ei kuulegi juba aastaid.

Nahaparkal "iniseb". Urmas suik kasutab sõna "iriseb" ja see on täiesti vastuvõetav.
Te ei või hr. Viires seal poolpimedas Olustvere ärklitoas nii palju lugeda. Näete ise mis nüüd silmadega lahti on. Ma ei tea kas pensionäril on mingit soodustust ka praegsel ajal, aga te katsuge omale kangemad okulaarid muretseda.
Või hiina suurendusklaasi - üheksakordse. Sellega on me riigi poliitika palju selgem.

Mul pole aega siin eriti nahaparkal- Viiresega vaielda - ajan puid kuuri alla. Aga see võrdlus Hitleriga - ja proovi hakata nüüd õiendama, et "ma pole teind", see räägib iseenese eest.
..
Eks suuremaid halgusi tuleb ka mul siin ette. Nende jaoks on kirves teravaks ihutud. Ikke kõlks ja jlle üks prkl..l. Ja ahju!

Isamaalasedki suhtuvad auväärt kirjaniku mõtetesse teatud ettevaatusega. Tema pühiks küll Keskerakonna Tallinnast minema, aga nagu me kõik teda ju hästi teame, on oht, et samas kirikud muudaks ta (vähemalt mõtteis) jahu ladudeks. Hoopis teadmata aga on, milline oleks peapiiskop Põdra saatus auväärt kirjaniku visioonides. Eks ole?

Nii ongi siis, et ühel nädalavahetusel patsutatakse õlale - ole meheks Andrus - järgmisel aga lubatakse kogu Päevaleht põhja lasta.......

Aga kuidas seda nimetatakse, kui surijal haigel tõstetakse veepudel käeulatusest välja, või avatakse külma ilmaga aken, nagu me nüüd oleme kuulnud? Millegipärast ei meenu ühtki kohtuistungit.

Mulle jääb küll mulje, et EV valitsus tegelikult teab mida vangistajad tahavad. Kuidagi ei saa tõsiselt võtta seda, et pantvangistajad ei suuda teisegi videoga veel oma oma käitumise mõtet edastada.
See on mul on tegelikult sama mõte, mis E.N. Krossilgi meeles mõlgub, mida ta aga ei väljenda. Taktika nagu vangistajatelgi.
Ja ma pean seda siin siis nüüd uskuma?

Ajakirjanikuna on ta muidugi omal kohal, aga vaata kui head saapad teisel jalas on!
Ei tea mis number?

Kas sa Kingo ei läeks Kompassi, ah? Seal palju toredaid inimesi.
Sa kõlbaks sinna küll. Isegi su viha on PÜHA..
Oled kuuld sellist meie rahva ütlemist - PÜHA VIHA?
Või rahune niisama maha. Mine jalutama.

Taustsüsteemid.
Ikkagi, kui on tegu riigivõimu esindajaga, siis rääkigu nad seitsmest või kümnest miljonist - Harri Kingo teeb näo, et pole kuulnudki. (laseb kõrvust mööda) Lipitseb seega riigivõimu esindaja ees.
Minusugune teenib aga ära pika epistli.
Mis on aga veel huvitavam - riigivõimu esindajad räägivad kuus päeva nädalas evolutsioonist, ahvinimesest ja tähtedest, otsivad mõistuslikku elu teisxtelgi planeetidel, seitsmendal aga istuvad koos Kingoga käed risti, kirikus, lipitsedes Jumala ees...
Või?

Eks Rockefeller Street ole ju põrgu pea tänav. Sellest ka kihelemine allmaailmas. Laul ei saanud vanajumalale ju üldse meeldida. Ega Harri Kingole, ma arvan.
Sel korral võitiski siis Islam.
Ja tulevikus sedamoodi üha rohkem ja rohkem.

Hr. Kingo suhtub Ene Ergma´sse lugupidavalt.
Viimane väidab, et esimene inimene ilmus maale juba 7 miljonit aastat tagasi ja Kingo ei tee väljagi. Rääkimata sellest, mis mille ümber pöörleb.

Ega näiteks Abja Keskkoolis ei olnud ju mingit probleemi?
Või on ta nüüd gümnaasium?

Justkui?