Eesti Päevaleht

Hämmastav arutelu ja uskumatu poliitiline palagan. Kuid kelel huvides ikkagi?See,et vüimul mandat on ei ärata ju kahtlust.
Ilmselt ei karda valitsev partei oma ideelise kummitempliga valisemise lõhkiminekut mitte kuidagi ja ega vahet polegi kas nüüd üks või kaks kandidaati ,sest nagu ongi selge ei suuda mingi oponent võita kuni 2015 aastani valitsevat klikki kartelli mitte kuidagi.

Ja see ongi tõeline demokraatia ,kus lapsed tehakse riigi rahadega koeraks ja valikuid enam ei ole.Ja seda kus nii on salatakse kui riig suurimat saladust.Kaitseme kurjategijaid ?
A natuke veel mõjudest ja agentidest ning tekib küsimus Kes ikkagi juhib valitamatut varimajandust ja kes on varimajanduse agent võimu juures?

Räägiti ju mingist vene mõjuagendist ja tõesti ei tekkinud süüdistuse tõestust.Aga varimajanduse agendid ja rollid peaks ju korduvalt valitud härradel ka laua peal olema.Või ikkagi ei ole.
Kes seda varimajndust ikkagi uurima peab?
Sellega tahaks teada kes varjab varimajandust ja neid ,keda me ei näe kuid kes on nähtamatult võimul ja ilmselt manipuleerivad seadustega.
Kus meil siis 60 % valitutega jääb 40 % osatähtsus majanduses ja võimalustes.
Mis seos on siis sellisel moel valimistel ja variseadustel.

Ainus ja ainus president.No ei ole algupärane olla ainuke jumal maa peal.Uus breznevim lausa.Mis häda sel ainumal end planeerida või kavandada kui kogu teema ongi kauplemine jooskvate võimu parteide seaduste heakskiitmises.Seadusi tehakse võimul püsimiseks.
Ja seadusi tehakse ka näiteks rahva paremaks ekspluateerimsieks ,rõhumiseks või tahate sõna orjastamiseks.
Ei pole vaja sõna ori kuna see meenutab liialt meie musti geneetilisi esivanemaid .Eks ole.

Näiteks kena tööandajat , sponsorite tehtud rhava tööseadus.
Avalike ametnike jaoks on senini vana seadus ,sest nemad riigi mehed on võimul.
Rahvas kipubki jääma lollaka hääletaja vanapagana rolli.
Kas kavalaantsud tahavad ka taevasse?Neil nagu maapealne taevas juba olemas ja põrgusse sellised ei usu ka.

Need hispaania kurgid ka eestis letil.

Kõik meie vaprad opositsionäärid on klammerdunud oma tooli, palga ja reitingu külge ja ma ei näe teist, kes oleks neist inimlikest klammerdumistest vaba ja sõltumatu nagu seda on Riisalu. Ta oskab olla ka tõsine, asjalik ja tobedusi tegemata, kui on vaja.

Kui opositsioon aga leiab parema veel - kas ma vastu oleks? Leidku ainult.

Kui aga näiteks Riisalu taha kujutleda veel ka opositsiooni ajutrust, kes teemad eelnevalt ette valmistab ja lahti räägib...

Noh, mul on kahju hr. Ilvesest, kel seisavad ees otse-eetri televoorud Riisaluga... Sest mugav äravedelemine tugitoolis ja pöidlate keerutamine poliitkorrektsete lendlausete aeglase rittaseadmise mõnulevas taktis jääb talle sel juhul vaid unistuseks.

Kui mulle surutakse peale rängad, üheselt tulevikku ette ja ära määravad reeglid, siis teades, et ma nende reeglite järgi ei võida, valin ma endale teised reeglid ja mängin hoopis teist mängu kui mu vastane eeldab. Ma mängin aususe, avatuse, silmast silma tõe ütlemise, otsekohesuse mängu. Kui mu vastasel pole samaväärset selles mängus mulle vastu panna ja ta loodab oma garanteeritud mänguskeemi kindluse peale - see on tema viga.

Ma loodan, et opositsioonil on tarkust seda oma võimalust praegu näha ja ka kasutada.

Kui koalitsioon mängib oma kokkuleppimise ja ette garanteerituse mängu, siis opositsioon võib neis tingimustes endale võtta vabaduse mängida hoopis oma mängu ja täiesti oma reeglite järgi.

See oleks puhastav tervele Eestile.

Minu meelest on hetkel koalitsioon ennast ise asetanud väga raskesse ja väga haavatavasse olukorda, olles nii kindel oma formaalse võidu peale. Sest sisuliselt võib see vaikelu nende jaoks olla ka languse algus - nad on antud juhul ise oma kokkulepluse ja ette garanteerituse ohvrid ja on loovutanud selles mängus kõik trumbid oma vastasele.

Jah - narrist ei saa kuningat, reeglid ei luba. Aga narr võib ära määrata terve riigi edasise poliitika - sest tema narrirüü lubab tal tõtt öelda. Öelda otse ja varjamata ja seda terve rahva silme all. Pole vaja karta võimatut - et Riisalu saab presidendiks. Kuid jah - eks selle vastaskandidaadi isiku peab opositsioon ise endi keskel selgeks vaidlema. See pole minu ette öelda.

Mõte aga selles, et kui koalitsioon arvestab oma reeglitega ja on ette neile 100% kindel, siis on võimalikud ka täiesti teised reeglid selles mängus, mis selle garanteerituse absurdiks ja sisuliseks kaotuseks muudavad... Ja ei loe, et on ette teada, kes troonil pärast istet võtab.

Mind ei huvitagi, kes konkreetselt võidab - kandidaat A või B või C. Mis vahet, kui presidendil puudub reaalne võim? Ma tahan, et õhk saaks klaarim - nii võidab eesti rahvas.

Urmas Suik - meie presidendil on see "ajalooline võimalus riik raske mineviku nämmutamiselt ära pöörata" igal hommikul, kui ta üles ärkab ja oma silmad lahti teeb. Iga päev on tal võimalus unustada kogu kivistunud poliitkorrektsus, olla avatud, teha avaldus - rääkida oma rahvaga ja rääkida poliitikutega rahva nimel. Ja pole, kes teda selles takistada saaks... peale tema enda, kes ta pole seda terve oma esimese presidendiks olemise aja vältel teinud.

Kas meie president on üks meie seast, üks meie hulgast, meile oma mees, meie mõte ja meie hääl... või meenutab rohkem tegelast vahakujude muuseumist - see on meie presidendi enda valida ja teha.

Kordan mõtet, aga kui Ilvest tagasi ei valitaks, võiks Eesti võita ühe tegevpoliitiku, kes ka tegev võiks olla.

Muuseas - et Ilvesele meeldib siiski olla president ja et meie valitsejatele meeldib, et Ilves on president - ega need utoopilised stsenaariumid ei saa kunagi tegelikuks - et Ilves ärkab ühel hommikul ja räägib rahvaga ja rahva nimel... või et ta loobub kandideerimast, et teha midagi reaalset Eesti poliitmaastikul.

Seda reaalsust arvestades - praegune valimiseelne debattide periood on unikaalne võimalus seda poliitlist natüürmorti (sisulist vaikelu) meie võimu tasandil veidigi elama panna ja ehk uusi suundi Eestile arenguteks anda.

parandus: kõigil üle 40 aastastel on kommunismi lõhn küljes.

Väga hästi välja toodud võrdlus, et stagnatsioon on kuulutatud stabiilsuseks. Miks peakski tahtma kartelli parteid muutust? Nende positsioonid on ju kindlad kuni 2013. aastani kui toimuvad KOV valimised. Riigieelarvest saadakse praeguses mahus toetust kuni 2015. aastani. Kui riskida paadi kõigutamisega, siis võib keegi veel üle parda kukkuda ja seda pole ühelgi osalejal vaja. Parteide kartell aga teab, et nende igaühe elus püsimine sõltub üksteise olemasolust ja selle pärast käib justkui varjupoks. Muidugi pole eesmärgiks kellegi mängust välja jätmine, vaid igaüks peab täitma oma rolli valijate segmendis ning kehastuma sellele vastavalt: edukas, kampsun, võrdsustaja või poksikott.
Ilves sai presidendiks ju selle pärast, et ta oli siia imporditud ja kõigil alla 40 aastastel on kommunismi lõhn küljes. Põhiseaduse §79. järgi peab kandidaat olema sünnijärgne kodanik ja vähemalt 40 aastane. Mina järeldan sellest, et tõeline konkurents ametikohale võiks tekkida alles 30 aastat pärast iseseisvuse taastamist, sest ilmselt tookord algkoolis käinud 10-aastaseid oktoobrilapsi aga mitte veel pioneeriks astunuid, ei kahtlustataks milles siis iganes. Ma arvan, et ka järgmised kahed valimised lastakse enamik siinseid kandidaate põhja minevikus sorkimisega ning ka 2016. aastal tuleb uus president välismaalt. Või kandideerib Evelin, et Ilvesed saaksid harjumuspärast elustiili jätkata.

Saksamaa president Christian Wulff sai 625 häält 1242-st (teine peamine kandidaat Joachim Gauck).
Itaalias oli neljandas voorus 8 kandidaati(!), kelle seast siis Giorgio Napolitano sai 543 häält ja teisena Umberto Bossi 42 häält.
http://en.wikipedia.org/wiki/Italian_presidential_election,_2006

Mina ei ole Toomas Hendrik Ilvese vastu aga ma olen demokraatia poolt. Ühe kandidaadiga valimised oleksid veel piinlikumad kui Eurovisioonil käinud "Leto Svet", milles Leinatamm imiteeris vahekorda klaveriga. Vaadake ise 1:45 ja 1:55 ajal videost:
http://www.youtube.com/watch?v=Sba9R7s0-sg

Ma arvan, et konkurendi leidmine on THI probleem, mitte Riigikogu opositsiooni ettevõtmine, sest poliitikud ei lähe teadlikult kaotama.

Probleemi lahendab shared.xml faili kustutamine arvutist.
Tavaliselt on see windowsiga arvutis
C:\Documents and Settings\_sinu_kasutaja_profiili_nimi_\Application Data\Skype
võib juhtuda, et Documents and Settings on pandud varjatuks, siis My Compter aknas: Tools menüü-> Folder Options->sälk View -> linnuke Show hidden files and folders

http://heartbeat.skype.com/2011/05/problems_signing_into_skype_an.html

Ei toeta!
Miks, vana näitas täielikku selgrootust sivasääre rahaafääri korral.....

Ega's Tallinna Vesi ainumalt K-limmas mölla, tal pea kolmandik murumütsimaa veevarustusest kokku krahmatud....hind erinavad üsna palju sj:)))

Kulla seltsimees, "selle mängu" juured on tunduvalt kaugemal ja algavad Ivan Kalita (pooltatarlane sj:))) vennatapust ning nõrgenenud Kuldhordi maksukorjajaks hakkamisest (sellest ka lisanimetus:))))
Ees-Kuakasuses aga tapeti tšerkesse sellisel moel 19 saj, et rahvusvaheline üldsus (kuigi kah tõprakari) oli šokeeritud ja noote edastas.....inimesi põletati elusalt, külade kaupa, seda tegi ka pool-šotlane Lärmontov, kaude..:((((( vot tebe kultura, blin....

Ma ei tea, kuidas pole parasjaguslus just kõige parem kasvukoht taimedele?
Kui palju on sotsdemis parasjaguslust, sotsdemi või lendavat vaimu?
Keegi teeb ühes ääres lendavat vaimu ja teine jälle teises ääres parasjaguslust?
Ütle siis, et mis see on kokku? Kas asi või määre.
Praegu peaks see värk nagu olema kahanev aga kui räägime VASAKUST, siis on tegu ikkagi invaliidiga veel.

Inglismaal (Albionil) oli kunagi puhver-riik Rooma alade ja Põhja alade vahel.
Aga seal pöördus võim ja roomlased pidid sellega ka sõdima.

‘Pole midagi uut päikese all’

Sellise papiga siin jäävad täitsamehed ainult päkapikkudeks oma ‘väärtuste’ kandjatena ja seene treijalitena meelde VÕIMU KANDJALE, kes on rahvas.
Aga esialgu , kui pole isegi masus mäsu, voolab vesi täpselt samuti nagu ennegi.
Halvematelt parematele. Mis sellest, ainult kunagise paremuse pärast:).

Paremused tehakse ümber ja kui ei tehta, siis on stagna ja inimesed lähevad maalt.

Hädapasun on kogu meie ‘palavalt armastatud’ ja praegu meelekindlalt suvepuhkust ootav poliitika.
Masu ja stagna ühes potis on ainult selge signaal sellest, et poliitika ei ole oma kõrgusel praegu strateegiliste valikute seadjana läbi demokraatlikute valimiste VÕIMU KANDJALE.
Lohistasid ennast ajakirjandusega, lohistavad presidendi ‘loomuliku asjana’.
Savikas ka ei ole mingil kõrgusel.

Selles asi ongi, et kaua võib "Luikede järve" ühtjärge kannatada?

Me kõik teame Riisalu tuntud debatte Igor Gräziniga teles ja viimase prillidelt peegeldunud nõutust.
Vaat midagi niisugust tahaks.
Ja prillide taha varjugu hr. Ilves.

Ühendab neid mu meelest, kes pole kunagi lootnudki, ega seadnud omale esmaseks eesmärgiks rikkaks saada.
Kes siis on?

Koostöö või liitumine, mis on vahet? Kindlasti oleks otstarbekas mingi osa kõrgkoolidest välja tuua tänasest mittemidagiütlevuse seisundist! Meil on vaid mõni arvestatavat ülikooli, parem on nendega teistel liituda, selle asemel et jätkata hõljumist õhutühjas ruumis.

Kui kultuurikulud sisaldavad ka erakondade toetust, siis pole enam midagi küsida. Mis on kultuur, see on igavene probleem, mis on aga kultuuritus, seda kogeme igapäev.

Mis on Keskerakonna lõhn? Ütleksin Teile, kuidas haiseb koalitsioon, aga parem ei tee seda. Võis siiski - pitsatilaki järele.

Mauno, see pole õige ütlemine, et THI "kasvas välja" sotside parteist. Isegi sellise skeemi esitamine on THI-le solvav. Mäletan seda protsessi, kui Mõõdukad hakkasid eriti MLauristini räigel survel punastUma ja punastAma sotsiaaldemokraatiat. THI oligi vaid niikaua SDE liige, kui tuli aeg Presidendiks kandideerida.
Ma pole kuulnudki ega märganud-lugenud (andeks, minu viga, kui teisiti, ma loodan muud), et THI oleks kunagi ennast sotsiks ehk sotsialistiks nimetanud, sest sotsiaaldemokraat on diametraalselt vastupidine suund.


Seega: THI tuli tema vaadete jaoks enam-vähem sobivasse keskkonda, aga mitte ei kasvanud sealt välja.

..ekskurss....
Ah, raisk, et siis ja vaid siis on "õhk klaar või puhas" kui Põhiseaduses rahva poolt heakskiidetud regulatsioon saab rikutud, rüvetatud, määritud, segaminipekstud jne.jne.
Miks siis vulkaanist väljapaiskunud tuhapilvest lennukid (inimesed sees) eemale hoiavad? Et analoog ei sobi? Miks siis stabiilsus ja rahu on paremad tuhapilvelisest rahutusest nagu sotsioloog Kivirähk himutseb? Sadismi ilming äkki?
Kuid EPLO annab ise vastuse: panen kokku kolm pealkirja:
1.Rahutukstegevad rahulikud valimised (et mida tuhasem õhk, seda õndsam joove)
2.Majandusteadlane: Kreeka pääses euroalasse pettusega (esitamata fakte sellise absurdsuse peale ja EPLO ka neid ei too - kaks võrdset, mis ikka)
3.Mitmest aiapeost unistad? Asko reklaam: (et tähtis on kvantiteet, mitte kvaliteet)

Mis on neis ühist, annab sotsioloog Kivirähk´i EPLO-lik üldistus: mida ssss-segamini sa rahvale antava info peksad ja veel poolestsaati ka, seda vähem pead lootma, et kõh-kõh-klaarimat õhku sa segadusest saad.
Lisan siiagi hr.Riisalu Foorumist, kes seda segast klaarsust veel paanilise kätevehkmisega süvendas - kah sotsioloogiline fenomen vms.: kätega vehib rääkija siis, kui räägitav jutt pole talle endale selge.

Kummaliselt väärastunud sotsioloogia selles artiklis, et: "...kui valiku saaks teha rahvas...", siis...mis siis?

Meenutage valimiskogu koosseisu, mis valis ARüütli, kes 50 aastat teenis truult ja veendunult okupatsioonirežiimi ja vaenas igal võimalikul viisil eestlust. Meenutage, millised endise režiimi tegelased selles valimiskogus nn. esindasid rahvast. Meenutage seda valimist kui siiani kinni kasvamata mädanevat haava eestluse kehandis. Meenutage paralleeliks ja hoiatuseks, et Serbia andis välja lihuniku Ratko Mladiči, sest tundis, et küll olles Euroopa sees, oli Serbia ometi absoluutselt väljaspool. Väljaspool tsivilisatsiooni. Meil aga ikka ülistatakse Rüütlit, kes pole poole sõnagagi andekski palunud oma eelnevat elu ja kummitab nn. rahva valikuga lausa sotsiologias.

Mis siis praegu teisiti oleks, kui tekikski olukord, et opositsioon saavutaks valimiskogu? Mis osa oleks selles nn. rahval, kellel oleks seal samasugused esindajad kui nimetatud valimiskogus.
Miks seda räägin, on see seletamatu apelleerimine nn. rahva valiku peale, et justkui rahvas saaks anda oma valiku. Ei saa ju teisiti kui hääletamisega, kuid seda võimalust pole muudmoodi kui Riigikogu valimised ja rahvas on siiani sellega rahul olnud.

Praegu ju rahvas tegi oma otsuse viimaste valimistega: andis volituse suurima häälearvu saanud erakondadele. Mis on veel demokraatlikum?
Lõpuks: teine, viies ja üheteistkümnes kandidaat pole üldse ebareaalne. Esitage...ja mis siis? Kas siis on debatt ja üks kandidaat välistaks debati? Sotsistunud sotsioloogia vehkimas suure vale mõõgaga...Või mis?

Kahjuks räägime me erinevat keelt, Teid ei häiri miski muu kui see kirbutsirkus, mind aga palju muudki. Aga jätame nüüd selle 2dispuudi", Teie olete mind paoka pannud, mina aga pole teilt oma küdimusdtele vastust saanud. Kas teil neid ongi? Küsin siis veelkord, kas Teie isiklikult käisite valimas ja ei hääletanud keski püoolt? Kas olete märganud erinevat suhtumist erakondadega seotud inimeste tegudezst kirjutamisel? Võibolla on kõige markantsemaks näiteks õhtuy enne valimisi, kus anonüümne "pealelugeja" kaadri taga süüdistas rohelisi 5000 krooni raiskamises mingi reklaammaterjali puhul. AINULT, see jutt kestis küll tunduvalt kauem, kui antireklaamisekundite eest 5000 kr. kulunuks. seega süüdistati üht erakonda raiskamises ise raisates. Vaat sellised topeltstandardid häirivadkli. samuti ei ole te kahjuks endale selgeks mõelnud, kes MÄNGIS KESKILE JA TEMA SUURELE JUHILE TRUMBID KÄTTE, MILLE VILJU ME NÜÜD KAS KRITISEERTIME, VANNUME VAIKSELT VÕI VÕTAME, NAGU MINA tEIE ARVATES, KRIITIKAVABALT- pooldavalt. eT MITTE PÖÖRDUDA NN "BREžNEVI PALKIKESTE2 poole, lõpetan selle vaidluse.

Veelkord, , kui te pole märganud, siis on meie tunblil ajakirjandusel üks huvitav harjumus: Kui on tegu mõne vale erakonnaga (sotsid, rahvaliitlased, rohelised, ajuti isegi IRL, kui on märgata küsitluses populaarsuse tõusu, siis algab negatiivne uudis erakonna nime mainim,isega . Seega N erakondlane tegi sohki, X erakond paigutas oma liikmed palgalistele kohtadele. Y erakonnaga seotud isikut kahtlustatakse mingis pahateos. KUI asga on tegemist õige erakonna esindajaga, siis märgitakse tema amet8 aselinnapea, Riigikogu liige, linnavalitsuse ametnik tegi seda ja teist ja alles tekstist saab välja lugeda, millise erakonnaga ta seotud on või kuhu kuulus. Mulle isiklikult on pisut häirivalt mõjunud need erakondliku sildi külgekleepimised, võibolla mõni peab seda vajalikuks. Seetõttu, kuivõrd me kõik teame, kes ja kuidas Tallinnas "vägesid juhib" ja kui palju sellele suurele juhile kriitika mõjub, olen korduvalt propageerinud hääletamas käimist ja õige kandidaadi/erakonna poolt hääle andmist. terve rida neidsamu suure suuga kritiseerijaid aga tuleb lagedale absurdsete põhjendustega, MIKS nmad EI SAA </EI TAHA valimas käia.. Enne selle "sduurepärase" seaduse jõustumist, mis tegelikult enamuse keskile kandikul kätte mängis, oleks hääletamisega saanud jõudude vahekorda muuta, sest volikogus oli Savika meeskonnal vaid minimaalne ülekaal. Nüüd aga tuleb selle fakti ees silmad avada, et seaduseelnõu kiirkorras läbi surumise eel ei MÕELDUD, mis selle tagajärg olla võiks. Seega pean mina olukorras süüdlaseks neid, kes selle seaduse välja käisid ja vastu võtsid. virisemise asemel aga tuleks MÕELDa, ja päris mitu korda: MIKS , MIDA ja KUIDAS teha. Tühipaljas virisemine ei vii sihile.

hr. kingo arvamuse esimese ja Hr. pugi oma viimase osaga on kõik öeldud. Tõepoolest jättis viimane foorum koalitsioonierakondadest nende esindajate kaudu nadi mulje. Tekkis umbes selline nagu praqegu on pealinnas- oponendid räägivad ja õiendavad, "VALITSUS" ei reageeri, sest tal ei ole selleks tahtmist (või, NAGU foorumis , löögivõimet). tegelikult on seda presidendi valimist juba üsna tabavalt nimetatud kohale panemiseks. Ma siiski ei ole päris kindel, et nt. Kallas ei oleks olnud arvessevõetav vastaskandidaat. Või oli kellelgi vaikne kartus, et Siim võib pisut tülikaks minna?!

Hr.Kirsman!

Füüsilise vägivallaga ähvardamine Teile küll au ei tee! Las selline käitumine jääda segipekstud psühhikaga poksijatele.

Ära on tüüdanud Keskerakonna ja Savisaare pidev materdamine. Mulle meenutab see tegevus lahkunu jalaga tagumist, sest antud juhul on tegemist poliitiliste laipadega.
Kui nüüd Reformiparteist kah lahti saaks, siis ehk on Eestil isegi lootust.

Ma näitaks näpuga ühe teatud rahvuse suunas, sest raske on ettekujutada, et lätlased, korealased või kes iganes tuleks siia meie lippu põletama.

Haige teguviis igatahes ja näitab veelkord, milliste inimestega eestlased omal maal koos elavad. M.O.T.T