NATO välisministrite Tallinna-kohtumise oluline päevakorraosa oli NATO strateegilise kontseptsiooni ja edasiste NATO-Vene suhete kõrval ka tuumaheidutus, raketikaitse ja muidugi Afganistani-missiooni arengud. Kõik on seotud Euroopa ja liitlaste otsese julgeolekutasemega.
Avalda arvamustIslandi vulkaanipurse tegi NATO välisministrite Tallinna-kohtumisest tõelise logistikaharjutuse, kuid kohtumine läks igati korda, kirjutab välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna peadirektor Margus Kolga.
Avalda arvamustPraeguse strateegia kohaselt on NATO peamine eesmärk säilitada rahu ning tugevdada Euro-Atlandi regiooni julgeolekut ja stabiilsust, kirjutab Eesti Entsüklopeediakirjastuse toimetaja Tiit Noorkõiv.
Avalda arvamustHea meeskond ja paindlikkus tagab edu, kirjutab NATO välisministrite mitteametliku kohtumise Eesti korralduskomisjoni aseesimees Heiti Mäemees (välisministeerium).
Avalda arvamustEesti kõrged ametnikud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juures esindavad tervelt poolt inimkonnast: nad on naised. Kes siis NATO käänulistes koridorides kindralitega piike murravad, uurib ajakirjanik Mari Kodres.
Avalda arvamustKui ÜRO-d poleks, ei saaks üheltki riigilt mitte midagi nõuda, arvab peatselt ÜRO juurest lahkuv Eesti suursaadik Tiina Intelmann intervjuus Priit Simsonile.
Avalda arvamustKui hästi on ÜRO suutnud ellu viia oma erilist rolli maailma julgeoleku tagajana ja kui hästi suudab ta seda muutunud maailmas, arutleb Kai Kaarelson.
Avalda arvamustInimeste usalduse võitmiseks peavad elanikud tunnetama Talibani ja uue tsiviilvõimu erinevust, kirjutab brigaadikindral Neeme Väli.
Avalda arvamustKaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Hannes Krause heidab pilgu artiklikogumikku „The Guns of August 2008: Russia’s war in Georgia”.
Avalda arvamustÜhel või teisel moel Eesti Päevalehe lisalehe Riigi Kaitse sünni juures olnud ja aastaid lehe väljaandmisse oma higi ja vaeva pannud Margus Kolga, Hellar Lill, Madis Mikko ja Urmet Kook meenutavad, kuidas ja millest väljaanne sündis, ning arutlevad, miks sellist väljaannet üldse vaja on.
Avalda arvamustKuigi ÜRO on ajast maha jäänud ja jõutasakaal organisatsioonis hakkab muutuma, on ta jäänud suurimaks rahvusvahelise suhtluse foorumiks ja tema põhikiri on endiselt aluseks riikidevahelistele suhetele, kirjutab kolonel Meelis Kiili, Eesti kaitseatašee USA-s.
Avalda arvamustKuigi ei ole võimalik välistada ohte, saame oma julgeolekut kindlustada. Julgeolekupoliitika kahe traditsioonilise peamise alustala, välis- ja kaitsepoliitika kõrval tähtsustuvad üha enam teised valdkonnad, kirjutab välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektor Lauri Lindström.
Avalda arvamustPärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist lahkusid Venemaa Föderatsiooni relvajõud meie riigist, võttes kaasa pea kogu oma sõjatehnika. Seetõttu tuli Eesti kaitseväel enda varustamist alustada sisuliselt nullist, kirjutab kaitseministeeriumi hangete asekantsler Martin Hurt.
Avalda arvamustUus õppeaasta toob Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele rea muudatusi nii struktuuris kui ka läbiviidavate kursuste loetelus, kirjutab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus. KVÜÕA ja KV lahingukooli liitmisega koondatakse kaitse-väe haridust andvad struktuuriüksused ühtse juhtimise alla. Käesoleva aasta sügisel alustab KVÜÕA ka kahe uue kursusega, mis on mõeldud ohvitserikandidaatidele, kellel kõrgharidus on juba omandatud.
Avalda arvamust2004. aastal hakkas MTÜ S-Keskus väljaandena ilmuma kümneköitelisena planeeritud koguteos „Sõja ja rahu vahel”, mis käsitleb eesti rahva, Eesti riikluse ja eesti meeste saatust Teises maailmasõjas ja pärast sõda kuni 1956. aastani.
Avalda arvamustAlates juunist 2010 on kõigil huvilistel võimalik tutvuda Eesti sõjamuuseumi uue püsiekspositsiooniga.
Avalda arvamustVestlusringis tuleb juttu sellest, et infosõjas suudetakse väga täpselt planeerida, kuidas sõna ja pilt reaalsustaju mõjutavad; et üks riik, mis tegeleb aktiivselt infosõja teooria ja praktikaga, on Venemaa ja et Eesti teevad infosõjas eriti haavatavaks anonüümsed internetikommentaariruumid. Vestlusringis osalesid Tartu ülikooli professor Marju Lauristin, kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, riigikogu liige Peeter Tulviste ja kaitseväe peastaabi teavitusosakonna ülem major Peeter Tali.
142 arvamustLääneriikide katsed end Lähis-Ida propagandasõjas maksma panna on ajanud asja ainult hullemaks, kuid ometi on see sõda võidetav, väidab Philip M. Taylor, Leedsi ülikooli õppejõud ja propaganda ajaloost rääkiva raamatu „Munitions of the Mind” autor.
2 arvamustUut tüüpi impeeriumid ei hoia oma liikmeid kinni füüsilises ruumis, vaid virtuaalses teaberuumis, kirjutab Ukraina kommunikatsiooniekspert Georgi Potšeptsov. Praegust teabe- ja virtuaalressursside suurendamist võib tema arvates võrrelda omaaegse relvastuse võidujooksuga.
Avalda arvamustPoola idauuringute keskuse Venemaa osakonna juhataja Marek Menkiszak tõdeb, et Venemaa propagandarünnakud Poola vastu intensiivistuvad tavaliselt ajalooliste sündmuste aastapäevade paiku. Teise maailmasõja puhkemise 70. aastapäeva eel ja järel võis Venemaa poolt täheldada piitsa ja prääniku taktikat.
Avalda arvamustEi saa vaadata mööda tõsiasjast, et Eesti on infosõjaga kokku puutunud ja puutub ilmselt ka tulevikus. See peaks olema piisav põhjus arendada vähemalt infosõja alast kaitsevõimet, kirjutab Kadri Põldaru.
9 arvamustRaul Rebane kirjutab, et infoajastul kujuneb oluliseks kaitseressursiks kodanike võimalikult sarnastel väärtustel põhinev maailmapilt. Järsku muutub reaalseks jõuks see, millesse me usume, millised on meie tõed, mida peame ilusaks, mis tekitab uhkust, mis on meile püha.
1 arvamusInfosõda kui nähtus pole midagi uut ja enneolematut, sest tegelikult on sellist võitlust vähemalt tinglikult vahelduva intensiivsusega peetud kogu inimkonna ajaloo vältel, kirjutab David Vseviov.
Avalda arvamustStrateegiline kommunikatsioon leiab NATO eri taseme plaanides üha enam rakendust. Sõjaväelastele tähendab see arvestamist täiendavate faktoritega, mis võivad ja millega saab konflikti käiku mõjutada, kirjutab Peeter Hoppe.
1 arvamusRootsis toimis 1950. aastatest kuni külma sõja lõpuni sõja puhuks mõeldud suur psühholoogilise kaitse organisatsioon. Mida oleks see suutnud ära teha? Tutvustab Eino Tubin, kes oli aastail 1985–1995 psühholoogilise kaitse infojuht.
Avalda arvamustAgu Uudelepp nendib, et kommunikatsioonieksperdi Georgi Potšeptsovi nüüd ka eesti keelde tõlgitud raamatud on väga hea lugemisvara neile, kes tahavad mõista Venemaa tegevust. Värskeim neist, „Propaganda trummipõrin” keskendub peamiselt konkreetsete juhtumite analüüsile.
3 arvamustEestile suunatud mõjutustegevus käib täie hooga ja kindlasti loodavad sellesse investeerijad, et nende kulutused tasuvad end ära. Mida jääb üle teha Eesti riigil ja ühiskonnal? Kõige tähtsam on mitte lasta end propagandavaledega mõjutada ja mitte lasta end provotseerida võitlusse vastase valitud tandril ega vastase valitud relvadega, kirjutab Andres Kahar.
42 arvamustInfosõja etturid on ajakirjanikud, kes sarnaselt malemänguga on küll teatavaks tulemüüriks, kuid erinevalt malest ei ole nad mängu nõrgemad nupukesed, kirjutab Ainar Ruussaar. Nende olulisust näitab avalikkusele esitatavate terminite kasutamine ja teatud tsunftisisestest kokkulepetest kinnipidamine, olgu selleks siis eetika, allikakaitse, enesetsensuur või toimetuste poliitika.
Avalda arvamustMõjutustegevuse kui äärmiselt laialivalguva ja eriilmelise nähtuse rahvusvahelises õiguses ühe tervikkonventsiooniga reguleerimine ei ole lähiajal tõenäoline, kirjutab Arnold Sinisalu. Ent kõige tõsisemate kuritegude puhul, milleni võib viia mõjutustegevus, on olemas regulatsioon ja juba ka arvestatav kohtupraktika.
Avalda arvamustKüberohu olemasolus ei kahtle eeldatavasti enam keegi. Vähemalt mitte julgeoleku või infotehnoloogia valdkonnas tegutsevad spetsialistid.
3 arvamustKõigi eriteenistuste peamine ülesanne – varustada oma riigi juhtkonda otsuste tegemiseks vajaliku teabega – on üsna laialt teada. Mõned riigid kasutavad oma eriteenistusi peale tuleviku ennustamiseks vajaliku info kogumise ka tuleviku endale meelepärasemaks vormimiseks. Eriti pikaajalised traditsioonid on selles olnud Venemaal, neist kirjutab Ivo Juurvee.
11 arvamustKui NATO juhitud rahvusvahelised julgeolekuabijõud (ISAF) inforuumis peetavat lahingut ei võida, siis ei suudeta ka Afganistanis peale jääda, leiab Thomas Elkjer Nissen.
Avalda arvamustÜhinenud Rahvaste Organisatsioon on nimetanud nälja ja vaesuse vähendamise aastatuhande prioriteetseks eesmärgiks. Toidu- ja veepuudus on globaalsed probleemid, mis ei mõjuta üksnes vaeseid riike, kirjutab Andre Lipand.
1 arvamusRahvusvahelisest arengukoostööst ülevaate teinud Riina Kuusik märgib, et alates 1990. aastatest iseloomustab seda eeskätt keskkonnasäästlik ja inimesekeskne mõtteviis.
Avalda arvamust2009. aastal vajab ÜRO andmeil maailmas humanitaarabi üle 30 miljoni inimese, mida on peaaegu viiendiku võrra rohkem kui aasta varem, kirjutab Priit Turk. Humanitaarabi eesmärk on operatiivselt tagada inimelude päästmine, abistada katastroofides kannatanuid ja võimaldada neile inimväärseks eluks vajalikud tingimused.
Avalda arvamustDemineerimine on tänapäeva närvilises maailmas oluline julgeolekut ja ohutust tagav tegevus, kirjutab Margus Kurvits. Eesti päästeameti demineerimismeeskond on osutanud abi nii Afganistanis kui ka Gruusias.
Avalda arvamustEuroopa Liidu justiits-, politsei- ja tollimissiooni EULEX ülesanne on aidata Kosovos kaasa nende kolme valdkonna arengule. Eestist osaleb EULEX-i töös kaheksa spetsialisti, tegemist on Eesti seni suurima panusega Euroopa Liidu tsiviilmissioonidesse. EULEX-i tegevusest teeb ülevaate Kristiina Herodes.
Avalda arvamustSeni on Eesti osalust rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel korraldatud peamiselt ühekordsete otsuste ja kokkulepete põhjal. Et Eesti saaks veelgi tõhusamalt tsiviilmissioonidesse panustada ja tõsta oma osaluse taset, koostatakse välisministeeriumi juhtimisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse eelnõu. Selle lähtepunktidest annab ülevaate Arti Hilpus.
Avalda arvamustNii riigiasutused kui ka eraettevõtted, mis osutavad elanikkonnale elutähtsaid teenuseid, sõltuvad infosüsteemide toimepidevusest. Nende kõikvõimalike kaitsemeetmete juurutamine algab küberkuritegevuse ennetamisest ja vastavate turvameetmete rakendamisest, kirjutab Heli Tiirmaa-Klaar.
Avalda arvamustAvaliku arvamuse uuringute tulemused osutavad, et riigi tegevust riigikaitse valdkonnas peetakse usaldusväärseks ja see pälvib positiivseid hinnanguid, kirjutab Juhan Kivirähk. Kaitsevägi on juba aastaid kuulunud kõige usaldusväärsemate institutsioonide hulka.
Avalda arvamustSeptembris Eestit külastanud Ühendkuningriigi kuningliku mereväe ülem, esimene merelord admiral Mark Stanhope ütles Riigi Kaitsele antud intervjuus, et NATO jaoks on tema piiririikide turvalisus sama oluline kui mis tahes siseriigi julgeolek. Admiral peab igati mõistlikuks, et Eesti merevägi keskendub miinitõrjevaldkonnale.
Avalda arvamust1954. aastal sõlmitud Haagi konventsioon oli esimene rahvusvaheline leping, mis on tervikuna suunatud kultuuriväärtuste kaitsele relvakonflikti korral. Kultuuripärandi kaitse tähtsusest kirjutab Marju Reismaa.
1 arvamusEesti diplomaatide kooli juhataja Ekke Nõmm nendib, et kui praegu jagab Eesti oma reformikogemusi Euroopa Liidu naaberriikidele, siis mõne aasta pärast ei pruugi meie kogemusi enam kellelgi vaja minna. Juba praegu tuleks keskenduda uute ja laiahaardelisemate arengukoostöö valdkondade arendamisele.
Avalda arvamustÜRO julgeolekunõukogu võttis 2000. aastal vastu resolutsiooni 1325, mille järgi kohustuvad ÜRO liikmesriigid arvestama naiste erilist haavatavust sõjaolukorras, aga ka suurendama naiste osakaalu konfliktide lahendamisel. Riina Kionka kirjutab sellest, kuidas on edenenud nende põhimõtete rakendamine.
Avalda arvamustNATO/PfP usaldusrahastud loodi kümne aasta eest, et aidata partnerriikidel ladustatud jalaväemiine hävitada. Aja jooksul on usaldusrahastute haare järjest laienenud. Eesti on usaldusrahastutesse investeerinud alates 2002. aastast. Usaldusrahastute tegevusest annab ülevaate Liina Areng.
Avalda arvamustTänavu sügisel möödub kümme aastat päevast, mil algasid esimesed kõrgemad riigikaitsekursused. Aastate jooksul on kursused üha rohkem populaarsust kogunud ja nüüdseks on need läbinud 885 inimest. Nemad teavad, mida tähendab riigi kaitse.
Avalda arvamustViimase aasta jooksul on NATO korraldanud Balti riikide õhuruumis mitmeid õhuväeharjutusi. Need pakuvad osalistele väärtuslikku väljaõpet ja tugevdavad Balti riikide relvajõudude võimeid, kirjutab kindral Roger Brady.
2 arvamustEesti vetes septembri esimeses pooles korraldatud miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit osalesid kümne riigi üksused, kahjutuks tehti 60 lõhkekeha. Miinitõrje- ja miinisõjavõime arendamine on Eesti mereväe põhitegevusala, Eesti osaleb aktiivselt ka Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Miinitõrjeoperatsioonidest kirjutab Ingrid Mühling.
Avalda arvamustKülm sõda on muutunud kuumaks - seda nii akadeemilise uurimise kui ka ajastu sisu laiemale avalikkusele selgitamise tasemel, kirjutab Kristjan Luts.
Avalda arvamustHolger Roonemaa vestles mai lõpus Afganistani tulevikust kolme eksperdiga. Mõttevahetuses osalesid suursaadik Harri Tiido, Afganistani kaitseministeeriumi juures nõunikuna töötanud Ingvar Pärnamäe ja hiljuti Eesti kontingendi ülemana rotatsiooni lõpetanud kolonelleitnant Sten Reimann.
2 arvamustMeie kaitseväe tugevus ja efektiivsus sõltuvad eelkõige meie ohvitseride professionaalse ettevalmistuse tasemest ja nende juhtimisoskustest, kirjutab Aarne Ermus. Seetõttu on meie kaitseväe jaoks ohvitseride valik, nende hariduse kvaliteet ja selle pidev arendamine keskse tähtsusega.
1 arvamusKogu sõjaväelise hariduse andmine koondub tulevikus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste struktuuri. Eelolevatest muudatustest teeb ülevaate Andres Anvelt.
Avalda arvamustKõrgem sõjakool ei erine teistest kõrgkoolidest mitte ainult selle poolest, et õppurid kannavad vormi ja kehtib kaitseväeline kord. Õppetöö korraldusest, väliõppustest ja kadetikogu tegevusest kirjutab Ragnar-Aleksander Jõgi.
Avalda arvamustUues gümnaasiumi riikliku õppekava eelnõus olevatest muudatustest riigikaitseõpetuse valdkonnas kirjutab Reelika Semjonov.
1 arvamusAreng on ära lõigatud, jäänud on olemasoleva süsteemi alalhoidmine, tõdeb Margus Pae riigikaitse eelarve seisu hinnates. Edasine kaitsekulude vähendamine tõstataks paratamatult tõsiseid küsimusi Eesti riigikaitsesüsteemi olemuse üle.
1 arvamusÄmari lennubaasi välja ehitades saab Eesti oma 800 miljoni kroonise ja NATO 500 miljoni kroonise investeeringu tulemusel endale tugevaima julgeolekugarantii, kirjutab Jaak Tarien. Ämari loob liitlastele võimaluse saata siia nii hävituslennukeid õhukaitse tagamiseks kui ka transpordilennukeid maaväe abivägedega.
2 arvamustMis oleks, kui meie kaitsekulutused viidaks kriisiajal tasahilju näiteks kolme protsendini SKT-st, küsib Hardo Aasmäe. Kaitse-eelarvest saadav ja üldiselt tajutav hüve aitaks riigikaitset paremini meie igapäevaellu lõimida.
4 arvamustKui Venemaal on soov tekitada naabrite juures ebastabiilsust, siis suure tõenäosusega viiakse see soov ka ellu, räägib Ukraina ühiskonnateadlane Georgi Potšeptsov.
1 arvamusViimasel paarikümnel aastal on Eestis avaldatud hulgaliselt artikleid sõjaajaloost, märkimisväärne osa seejuures vastavates jätkväljaannetes. Neist teeb ülevaate Toomas Hiio.
Avalda arvamustKeeleõpe on kaitseväes keskse tähtsusega: kõrgtasemel keeleoskus aitab saavutada riikide koostegutsemisvõimet ja on rahvusvahelise koostöö alus. Kaitseväe keelekeskuse tööst kirjutab Epp Leete.
Avalda arvamustRauno Sirk kirjutab, et NATO integreeritud õhukaitsesüsteem on alliansi kollektiivkaitse nurgakivi – Eesti on üks osa sellest. Eesti panus NATO integreeritud õhukaitsesüsteemi on õhuväe radarid ja juhtimiskeskus.
2 arvamustNüüdisaegne õhuväe ohvitseride eri riikides eri aegadel omandatud haridus on õhuväe väljaarendamisel osutunud omaette proovikiviks. Möödunud aastal Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kõrgemas sõjakoolis käivitunud õhuväe õppesuund peaks panema aluse Eesti oma õhuväe ohvitserkonna järelkasvule, kirjutavad Mark Trubok ja Urmet Tomp.
Avalda arvamustBalti kaitsekolledži esimeseks ülemaks olnud nüüdne erubrigaadikindral Michael H. Clemmesen osutab, et kuna rahvusvaheline majanduskriis on nõrgendanud ka Venemaad, võib see lühiajalises plaanis Balti riikide julgeolekule kasuks tulla. Venemaa-Gruusia sõja järel on ilmnenud aga selge vajadus tugevdada Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 usaldusväärsust.
2 arvamustUkraina kommunikatsioonieksperdilt Georgi Potšeptsovilt on eesti keeles ilmunud raamat „Strateegiline sõda”. Seda arvustab Agu Uudelepp.
Avalda arvamustAmeerika Ühendriikide sõja- ja kultuuriajaloolase Peter Pareti toimetatud kogumik „Nüüdisaegse strateegia kujundajad Machiavellist tuumaajastuni” annab laialdase läbilõike lääne kultuuriruumi strateegilise mõtte ajaloost. Teost tutvustab Holger Mölder.
Avalda arvamust