Konverentsist "Tartu Rahu ja tänapäev" osavõtjate pöördumine oma riigi valitsuste, parlamentide, Euroopa Ühenduse, USA Kongressi, Vene Föderatsiooni, Haagi Tribunali ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poole.

Vabadussõdades aastail 1918-1920 said Soome, Eesti, Läti ja Leedu võidu meie rahvaid hävitada püüdva bolševistliku Venemaa üle ja võitsid kätte vabaduse. Kõigi mainitud maade õigus iseseisvusele ja riiklikule puutumatusele kinnitati 1920. aastal sõlmitud rahulepingutes Venemaaga: Eestil ja Soomel Tartus, Lätil Riias ja Leedul Vilniuses.

1939. aastal jagasid Stalin ja Hitler Euroopa mõjusfäärideks. Balti riigid, sh. Soome jäid NSVL-i mõjusfääri. Rikkudes rahulepinguid, vastastikuse mittekallaletungi lepinguid ja rahvusvahelisi konventsioone, okupeeris ja annekteeris NSVL jõuga ähvardades Eesti, Läti ja Leedu ning ründas Soomet, mille tulemusel Soome oli sunnitud loovutama osa oma territooriumist agressorile.

14.12.1939 heideti NSVL kallaletungi eest Soomele välja Rahvasteliidust.

23.07.1940 avaldas USA deklaratsiooni Balti riikide okupeerimise mittetunnustamisest, milles rõhutati, et Ameerika Ühendriikide rahvas astub vastu kõikidele territoriaalsetele muudatustele, mida teostatakse tugevama riigi sekkumisega nõrgema riigi siseasjadesse, sõltumata sellest, kas seda viiakse ellu jõu abil või jõu kasutamisega ähvardades.

05.09.1940 deklareeris Winston Churchill alamkojas, et Briti valitsus ei tunnusta sõjas toimunud territoriaalseid muutusi, mis pole aset leidnud vabal tahtel ja poolte kokkuleppel.

14.08.1941 sõlmisid USA ja Suur-Britannia Atlandi Harta, millega ühines ka Nõukogude Liit. Selles kinnitati kõigi riikide ja rahvaste võõrandamatut õigust vabadusele ja demokraatiale ning deklareeriti, et allakirjutanud riigid: „... ei taotle oma territooriumi ega mõjuvõimu laiendamist; /-/ ei soovi näha territoriaalseid muudatusi, mis ei ole kooskõlas neil territooriumitel elavate rahvaste vaba tahtega; /-/ respekteerivad kõigi rahvaste õigust valida endale riigikord, mille all nad tahavad elada; nad soovivad, et kõikidele rahvastele tagastataks nende suveräänsus ja nende poolt valitud valitsus, kellelt see on jõuga ära võetud”.

Hartas öeldule vaatamata jäeti Eesti, Läti ja Leedu sõja lõpus Jalta ja Teherani sobinguga NSVL-i meelevalda. Soomele suruti jõuga peale Pariisi rahuleping, milles tõde eirates kuulutati Soome sõjasüüdlaseks, sunniti loobuma osast oma territooriumist ja maksma ülekohtuselt reparatsioone Venemaale. Peaaegu miljon Balti riikide ja Soome kodanikku oli sunnitud ellujäämise nimel maha jätma oma kodu ja põgenema. Kommunistlikes repressioonides küüditati Siberisse ja hukkus/hukati sadu tuhandeid süütuid inimesi. Põlisrahvaste venestamise eesmärgil toodi nende asemele, rikkudes Genfi konventsiooni, mitu miljonit venelasest asustuskolonisti. Lootes lääneriikide abile, kestis Balti rahvaste relvastatud vabadusvõitlus kuni 1950-ndate keskpaigani. Maailma avalikkus ja rahvusvahelised organisatsioonid on NSVL-i teod hukka mõistnud.

01.08.1975 kinnitati Helsingi Euroopa Koostöö ja Turvalisuse Konverentsi lõppaktis, et sõjajärgse Euroopa riikide piire ei tohi vägivaldselt muuta. USA, Inglismaa, Prantsusmaa jt. lääneriigid deklareerisid, et ei tunnusta NSVL-i toimepandud Balti riikide okupeerimist ega nende vägivaldselt muudetud piire.

13.01.1983 võttis Euroopa Parlament vastu otsuse, millega mõisteti hukka Balti riikide okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.

26.07.1983 tegi USA president R. Reagan avalduse, et Balti riikide jätkuva ebaseadusliku okupeerimisega rikub Nõukogude Liit rahvusvahelist õigust, eriti enesemääramisõigust, nagu see on välja kuulutatud ÜRO Hartas ja ÜRO Peaassamblee järgnevates resolutsioonides.

1987. aasta jaanuaris võttis Euroopa Nõukogu ühel häälel vastu reolutsiooni inimõiguste ja rahvuslike õiguste kaitseks Baltimaades.

1990. aastate alguses taastasid Eesti, Läti ja Leedu oma iseseisvuse. Nõukogude Liit lagunes, kuid üks osa Eesti ja Läti territooriumist on tänaseni Venemaa okupatsiooni ja anneksiooni all. Ka Soome ei ole saanud tagasi temalt jõuga ära võetud alasid. Venemaa on kinnitanud, et ei tunnista Tartu ega Riia Rahulepinguid, nendega paika pandud riigipiire ega Balti riikide juriidilist järjepidevust. Lisaks kõigele väidab Venemaa ajaloolisi fakte moonutades, et Balti riigid astusid NSVL-i koosseisu vabatahtlikult.

Rikkudes 1948. aastal vastu võetud Inimõiguste Deklaratsiooni 17. artiklit, on Venemaa keeldunud Soome, Eesti ja Läti kodanikele tagastamast anastatud aladel neile kuuluvat kinnis- ja vallasvara ega tunnista nende pärimisõigust.

12.05.2005 võttis Euroopa Parlament vastu Teise Maailmasõja alase resolutsiooni, mis mõistis hukka kommunistliku okupatsiooni Ida-Euroopa riikides.

21.05.2005 võttis USA Kongress vastu resolutsiooni, milles mõisteti hukka Baltimaade okupeerimine ja nõuti Venemaalt Eesti, Läti ja Leedu suhtes toime pandud, ebaseadusliku agressiooni, okupatsiooni ja terrori tunnistamist ja tehtu eest vabanduse palumist.

14.06.2005 lubas president Bush Riias, et selliseid tehinguid, mida sõlmisid suurriigid Jaltas, väikeriikidega enam ei tehta ning et oma vabadust kaitstes ei jää Balti riigid enam iial üksi.

22.07.2005 võttis USA kongressi esindajatekoda vastu resolutsiooni, milles kutsuti Venemaad Balti riikide okupeerimist tunnistama, selle eest vabandust paluma ning ebaseaduslikku annekteerimist hukka mõistma.

26.01.2006 võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee vastu resolutsiooni, mis mõistis hukka totalitaarsete režiimide sooritatud kommunismikuriteod ja nõudis nende tagajärgede likvideerimist.

Kommunismikuriteod on hukka mõistnud ka Eesti, Läti ja Leedu parlament.

Toetudes rahvusvahelistele konventsioonidele, deklaratsioonidele ja otsustele ning sellele, et Soome sunniti vägivallaga loobuma oma piiridest, et Eesti ja Läti taastasid omariikluse 1920. aasta rahulepingute ja põhiseadustega määratud piirides, mida tunnustasid kõik maailma riigid, deklareerime, et:

Eestile, Lätile ja Soomele kuuluvate territooriumite (Petserimaa ja Narva jõe tagused alad; Abrene; Karjala, Salla ja Petsamo) okupeerimine, anneksioon ja jätkuv enese käes hoidmine on eespool kirjeldatud otsuste, resolutsioonide ja rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt NSVL-i toime pandud, aegumatu kommunismikuritegu, mille täielik heastamine on Vene Föderatsiooni kui NSVL-i õigusjärglase kohustus. Aeg ei õigusta seda, enam kui pool sajandit kestnud kuritegu.

Eesti, Läti ega Soome rahvas ei ole iialgi leppinud Venemaa tehtud ülekohtuga ja nõuab tagasi enda seaduslikke territooriume. Me mõistame resoluutselt hukka endi riigivõimude järeleandlikkuse Venemaa survele ning Läti ja Eesti võimude katsed legaliseerida uute põhiseaduse- ja rahva tahte vastaste piirilepingutega NSVL-i vallutustel põhinevaid piire. Me nõuame nende ebaseaduslike lepingute denonsseerimist. Ei ole olemas ühtegi moraalset, poliitilist ega õiguslikku põhjust loobuda vabatahtlikult oma õigustest. Ükski piirimuudatus ei ole legaalne, kui see on ellu viidud vastu asjaomase rahva vaba tahet.

Kutsume Vene Föderatsiooni Riigiduumat ja Valitsust üles tunnistama 1920.aaasta Tartu ja Riia rahu- ja piirilepingute kehtivust, okupatsiooni ja anneksiooni, loobuma senisest agressiivsest poliitikast oma naabrite suhtes, heastama kõik neile tekitatud kahjud, sh. omandiõiguse ning taastama Soome, Eesti ja Läti õige riigipiiri. Vaid see looks tugeva aluse sõbralikele ja heanaaberlikele suhetele.

Kutsume Soome, Eesti, Läti ja Leedu valitsusi, Euroopa Ühendust, USA Kongressi, Haagi Tribunali, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja rahvusvahelist avalikkust üles seisma õigluse jaluleseadmise eest, nõudma Venemaa käitumist demokraatliku riigina ning meie rahvastele tehtud ülekohtu ja kahju täielikku heastamist.

Konverentsi “ Tartu Rahu ja tänapäev” osavõtjad ja allakirjutanud organisatsioonid:

Tartu Rahu Põlistamise Selts / Eesti

Suomen Karjalan Pakolaiset ry / Soome

Lietuviu Tautinio Jaunimo Lyga / Leedu

Eesti Demokraatlik Rahvuslike Jõudude Koostöökoda / Eesti

(EDRJK esindab järgmisi organisatsioone: Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing, Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Endiste Poliitvangide Liit, Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liit, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühing, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Memento Liit, Eesti Kristlik Rahvapartei, Isamaa, Res Publica, Põllumeeste Kogu, Eesti Reservohvitseride Kogu, Soomepoiste Pärimusühing, Tartu Rahu Põlistamise Selts. )