Nõukogudevastase elemendi väljasaatmine Balti liiduvabariikidest on suure poliitilise tähtsusega ülesanne. Operatsiooni edukus sõltub sellest, kuivõrd hoolikalt suudavad operatiivkomisjonid ja operatiivstaabid välja töötada operatsiooni plaani ja selles kõike vajalikku ette näha. Seejuures tuleb lähtuda põhimõttest, et on lubamatud igasugused väljaastumised ja ekstsessid nii väljasaadetavate kui ka elanikkonna teatud osa poolt, kes on vaenulikult meelestatud nõukogude võimu.
Alljärgnevalt tuuakse ära operatsiooni läbiviimise kord. Sellest tuleb kinni pidada, kuigi erandjuhtudel võivad operatiivtöötajad, lähtudes operatsiooni eritingimustest ja vajadusest õieti hinnata kujunenud olukorda, võtta vastu teisi otsuseid, mis peavad taotlema sama eesmärki – täita nende ette püstitatud ülesanded ilma kära ja paanikata.
Väljasaatmiskomisjonid viivad operatiivgruppide instruktaaži läbi võimalikult vahetult enne väljasaatmisoperatsiooni algust, arvestades operatsioonipaigale jõudmiseks vajalikku aega.
Väljasaatmiskomisjonid valmistavad varem ette vajaliku transpordi operatiivgruppide paiskamiseks operatsioonipaikadesse, küladesse ja asulatesse.
Vajaliku auto- ja hobutranspordi suhtes lepivad väljasaatmiskomisjonid kokku kohalike partei ja nõukogude juhtivtöötajatega.
Instruktaaži läbiviimiseks peavad ruumid olema hoolikalt ette valmistatud, arvestada tuleb mahutavust, sisse- ja väljapääsuvõimalusi, kõrvaliste isikute võimalikku sattumist ruumidesse.
Instruktaaži vältel peavad operatiivtöötajad kindlustama ruumide kaitse.
Juhul, kui keegi operatsioonis osalejatest ei ole instruktaažile ilmunud, peab väljasaatmiskomisjon võtma tarvitusele abinõud, et leida mitteilmunule asendaja reservist, mis peab olema varem koostatud.
Piirkonna väljasaatmiskomisjoni esindaja teeb kokkutulnutele teatavaks valitsuse otsuse, mille kohaselt antud vabariigi või rajooni territooriumilt saadetakse välja arvelolev Nõukogudevastane kontingent. Lühidalt selgitatakse, mida kujutab endast väljasaatmine.
Instruktaažil viibivate (kohalike) partei- ja nõukogude töötajate erilist tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et väljasaadetavad on nõukogude rahva vaenlased, kelle puhul ei saa välistada ka relvastatud vastupanu.
Operatiivgruppidele jagatakse peale üldinstruktaaži dokumendid väljasaadetavate kohta. Väljasaadetavate isklikud toimikud peavad juba varem olema välja otsitud ja ära jaotatud valdade ja külade operatiivgruppe arvestades, et väljajagamisel ei oleks mingit viivitust. Operatiivgrupi ülem tutvub nende kodanike isiklike toimikutega, keda ta peab välja saatma. Seejuures peab ta kindlaks tegema perekonna koosseisu, võtma tühja blanketi iga väljasaadetava kohta ja saama ammendavad vastused kõigile küsimustele.
Üheaegselt dokumentide väljaandmisega selgitab väljasaatmiskomisjon kõigi operatiivgruppide vanematele, kus asuvad väljasaadetavad pered ja kuidas sinna sõita. Näidatakse ära ka operatiivgrupid ja väljasaadetavate marsruut raudteejaamani, kus väljasaadetavad peale laaditakse. Vajalik on ära näidata ka reservväeosa asukoht juhuks, kui mingite ekstsesside tõttu on vajalik kiire väljakutse.
Kõigil operatiivgrupi liikmetel kontrollitakse relva ja laskemoona. Relv peab olema täielikult lahinguvalmis, laetud, kuid padrunit ei tohi rauda lükata. Relva kasutada ainult äärmisel juhul, kui operativgruppi rünnatakse või osutatakse relvastatud vastupanu.
Kui asustatud punktist kuulub väljasaatmisele mitu perekonda, määratakse üks operatiivtöötajatest väljasaatmise vanemaks ja tema juhistest peab operatiivkoosseis antud asulas lähtuma.
Asulasse saabudes võtavad operatiivgrupid (kõik konspiratsioonireegleid järgides) ühendust kohalike võimuesindajatega: külanõukogu esimehe, sekretäri või teiste liikmetega ja täpsustavad väljasaadetavate perekondade aadresse. Operatiivgrupid suunduvad koos võimuesindajatega, kelle ülesandeks on vara üleskirjutamine, väljasaadetavate juurde.
Operatsiooni alustatakse koidikul. Kohe peale väljasaadetava majja sisenemist peab operatiivgrupi vanem kõik pere liikmed ühte tuppa koguma, võttes seejuures tarvitusele hädatarvilikud abinõud kõikvõimalike ekstsesside vältimiseks.
Tuleb nimekirja järgi kontrollida pere koosseisu, selgitada välja puuduvate perekonnaliikmete asupaik ja haigete olemasolu, misjärel tehakse ettepanek relvad ära anda. Sõltumata sellest, kas relvi antakse või mitte, otsitakse kõik väljasaadetavad relvade avastamise eesmärgil läbi ja hiljem ka kõik ruumid.
Ruumide läbiotsimise ajal on ühe operatiivgrupi liikme ülesandeks väljasaadetavate valvamine.
Kui läbiotsimise käigus leitakse väheses koguses relvi, konfiskeerib need operatiivgrupp, jagades relvad omavahel. Kui relvi leitakse palju, pannakse need lahtiste lukkudega operatiivgrupi vankrisse või autole. Laskemoon pakitakse ja transporditakse koos püssidega.
Vajaduse korral mobiliseeritakse relvade transpordiks küüdivanker koos vastava valvega.
Kui avastatakse suures koguses relvi või väärtasju, välisvaluutat, lendlehti või kontrrevolutsioonilist kirjandust, koostatakse kohapeal lühike läbiotsimisprotokoll, kus näidatakse ära relvade või kontrrevolutsioonilise kirjanduse leidmine. Väljasaatmiskomisjonid otsustavad relvastatud vastupanu osalejate arreteerimise ja NKGB väljasaatmisosakonnale üleandmise vajalikkuse.
Nende isikute kohta, kes jäävad kadunuks väljasaatmise hetkeni ja haigete kohta koostatakse akt partei- ja nõukogude aktiivi esindaja allkirjaga.
Peale läbiotsimist teatatakse väljasaadetavatele, et vastavalt valitsuse otsusele saadetakse nad NSV Liidu teistesse rajoonidesse.
Väljasaadetavatel lubatakse kaasa võtta isiklikke asju mitte üle 100kg: 1.Riided. 2.Jalanõud. 3.Pesu. 4.Voodiriided. 5.Sööginõud. 6.Teenõud. 7.Köögiriistad. 8.Toiduained – perekonna ühe kuu vajaduseks. 9.Raha. 10.Kohver või kast asjade paigutamiseks. Suuremõõdulisi asju ei soovitata kaasa võtta.
Kui kontingendi väljasaatmine toimub maakohast, lubatakse kaasa võtta põllumajanduslikku väikeinventari: kirved, saed ja teised tööriistad, mis seotakse kokku ja pakitakse teistest asjadest eraldi, et neid saaks ešelonis paigutada spetsiaalsetesse kaubavagunitesse.
Et tööriistad segamini ei läheks, on pakkidele soovitav kirjutada nimi, isanimi, perekonnanimi ja küla nimi.
Kirveste, saagide jms. laadimisel küüdivankrile tuleb võtta tarvitusele abinõud, et väljasaadetavad ei saaks neid transpordi ajal kasutada vastupanu avaldamiseks.
Samal ajal, kui operatiivgrupid viivad läbi pealelaadimist, koostavad kohalviibivad partei- ja nõukogude töötajad vara nimekirja ja organiseerivad selle kaitse vastavalt saadud juhtnööridele.
Kui väljasaadetav on ise transpordivahendi omanik, laaditakse sinna tema pere koos pakkidega ja suundutakse pealelaadimisjaama poole.
Arvesse võttes, et suur hulk väljasaadetavaid kuulub arreteerimisele ja paigutamisele spetsiaalsetesse laagritesse, aga nende perekonnad järgnevad neile selleks ettenähtud asumispiirkondadesse erinevates oblastites, peab perekonna ja perekonnapea kinnivõtmine toimuma üheaegselt, eelseisvast lahkuminekust teatamata. Peale läbiotsimist pannakse perekonnapea dokumendid tema isikliku toimiku vahele, perekonna teiste liikmete kohta koostatud dokumendid aga perekonna toimiku vahele.
Perekond transporditakse jaama koos, ühel transpordivahendil ja alles pealelaadimisel paigutatakse perekonnapea eraldi, spetsiaalselt selleks ettenähtud vagunisse.
Perekonnapead tuleb juba äraviimisel hoiatada, et ta oma isiklikud asjad pakiks eraldi kohvrisse, kuna väljasaadetute sanitaarne ülevaatus toimub meestest naistest, lastest eraldi.
Pealelaadimispunktis paigutatakse perekonnapead, kes kuuluvad arreteerimisele, spetsiaalsetesse vagunitesse, mida näitab kätte selleks ette nähtud operatiivgrupi töötaja.
Operatiivtöötajatel, kes konvoeerivad vankritel liikuvat väljasaadetute kolonni, on keelatud vankrile istuda. Kolonni vanem peab perioodiliselt kolonni üle vaatama, kontrollima, kas liigutakse määruste päraselt.
Väljasaadetute transportimisel läbi asustatud punktide, aga ka vastutulijatest möödumisel, tuleb olla eriti tähelepanelik, jälgida, et keegi ei põgeneks, ei tohi lubada väljasaadetavatel vastutulijatega rääkida.
Jaamades vastutavad pealelaadimise eest väljasaatmiskomisjoni liige ja spetsiaalselt selleks valitud isik.
Operatsioonipäeval vaatab pealelaadimispunkti ülem koos ešeloniülemaga ja NKGB konvoiülemaga vagunid üle, kontrollides, kas vagunid on varustatud kõige vajalikuga (narid, paraskid, valgustus, trellid). Ešeloni ülemaga lepitakse kokku väljasaadetavate vastuvõtmise kord.
Pealelaadimise viivad läbi NKGB punaarmeelased.
Operatiivgrupi ülem annab ešeloniülemale üle ühe eksemplari vagunite kaupa koostatud väljasaadetavate nimekirjast. Ešeloniülem kutsub väljasaadetavad nimekirja järgi välja, kontrollib hoolikalt iga perekonda ja näitab kätte koha vagunis.
Isiklikke asju veetakse väljasaadetavatega samas vagunis, v.a. põllumajandusinventar (saed, kirved jm), mis laaditakse eraldi vagunisse.
Väljasaadetavad laaditakse vagunisse perekondade kaupa, perekonda lahutada pole lubatud (ainult siis, kui perekonnapea kuulub arreteerimisele). Tuleb arvestada kuni 25 inimest vaguni kohta.
Vagun suletakse, kui vajalik hulk perekondi on peale laaditud.
Kui ešeloniülem on inimesed vastu võtnud ja peale laadinud, kannab ta vastutust kõigi talle üle antud inimeste ja nende sihtpunkti jõudmise eest.
Kui saadetavad on üle antud, koostab operatiivgrupi vanem operatsiooni kohta raporti väljasaatmiskomisjoni esimehe nimele, näidates ära väljasaadetavate perekonnanimed, kas leiti relvi ja kontrrevolutsioonilist kirjandust ja lühidalt kirjeldades operatsiooni käiku.
Kui väljasaadetavad on peale laaditud ja raportid üle antud, on operatiivgrupi liikmed vabad ja tegutsevad edasi vastavalt NKGB väljasaatmisosakonna ülema juhistele.
NSVL julgeoleku rahvakomissari asetäitja,
Dokument on tõlgitud teosest „Die Deportationen in Baltikum. 25 Jahre sovjetische Verschleppungen in der baltischen Staaten” (Stockholm 1956). Arvatav kuupäev, mil NSVL Julgeoleku Rahvakomissari asetäitja Ivan Serov selle küünilise instruktsiooni viseeris, on 11.oktoober 1939.a.