Väliseestlased
Käesolevasse paketti hakkab koonduma väliseestlaste publitsistikat, mälestusi ja dokumente.
Alustame Jüri Nõges’e kolmeköitelise teose „Koeksistentsi sissemurre Torontos” tutvustamist, mis käsitab perioodi 1964-1994. Jüri Nõges on tegelikult pseudonüüm, tegemist on omaaegse „Postimehe” toimetaja Jaan Kitzberg’iga, kes Eestist 1944.a. punaterrori eest põgenes ja hiljem tuntuks sai „Ameerika Hääle” Eesti osakonna juhatajana. http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=23941
Mõiste koeksistents tähendab kõrvuti elamist eestlastele kodumaal ja paguluses, kus ei tohi väljendada kommunismivastasust, vaid rääkida ainult kultuurist.
Nagu Jaan Kitzberg oma 2.köite eessõnas tähendas, loodi pagulaseestlaskonna lõhestamiseks KGB poolt VEKSA (Väliseestlasega Kultuurisidemete Arendamine) ühing. Raamatu 3.osa lõppsõnas konstateeritakse, et kõige teenekamaks VEKSA tegelaseks tuleb lugeda Lennart Meri, kes väärivat ordenit.
Lennart Meri teeneid hinnati muidugi kõrgemalt, temast sai E(NS)V esimene president.
Jätkame rahvusvahelise õiguse juristi Agu Kriisa raamatuga „Okupeeritud Eesti – nii nagu ta on” (Stokholm 1984), mille lõpus autor tõdeb, et Eesti Vabariigi taastamise demokraatliku riigikorra aluseks saab olla vaid 1938.a. Põhiseadus.
Kümme aastat hiljem oma magistritöös E(NS)V 1992.a. põhiseaduse kohta jõuab Agu Kriisa järeldusele, et see ei vasta demokraatia nõuetele ning on koostatud selliselt, mis annab E(NS)V Riigikogule põhiseadusliku õiguse kustutada Eesti riik kaardilt ilma, et rahvas saaks midagi öelda.