Vene impeeriumi Rahvaste Punasesse raamatusse on kantud: aasia eskimod, abasiinid, agulid, ahvahhid, aleuudid, altailased, alutorid, andid, artšid, bagualid, baraba tatarlased, bartangid, batsid, bežtid, botlihhid, buduhhid, didod, dolgaanid, eenetsid, eveenid, evengid, ginuhhid, godoberid, gruusia juudid, gunzibid, hakassid, handid, hinalugid, hufid, hvaršid, ingeri soomlased, isurid, iškamišid, itelmeenid, jagnoobid, jazgulamid, jukagiirid, kamassid, karaiimid, karatid, karjalased, kerekid, kesk-aasia juudid, ketid, koola saamid, korjakid, krimmi juudid, krimmitatarlased, krõzid, kurdid, leedu tatarlased, liivlased, mansid, mägijuudid, nanaid, neenetsid, negidalid, nganassaanid, nivhid, nogaid, orokid, orošorid, orotšid, pamiiri rahvad, rušanid, rutulid, sölkupid, šorid, šugnid, taatlased, tabassaraanid, talõšid, tindid, tofalarid, truhmeenid, tsahurid, tšamalalid, tšuktšid, tšulõmi tatarlased, udehed, udid, ultšid, vadjalased, vahhid, vepslased;
iberokaukaasia rahvad: abassiinid, abhaasid, agulid, ahvahhid, andid, artšid, bagualid, batsid, bežtid, botlihhid, buduhhid, didod, ginuhhid, godoberid, gunzibid, hinalugid, hvaršid, karatid, krõzid, rutulid, tabassaraanid, tindid, tsahurid, tšamalalid, udid;
indeeuroopa rahvad: gruusia juudid, kesk-aasia juudid, kurdid, mägijuudid, talõšid, taatlased;
paleoaasia rahvad: aasia eskimod, aleuudid, alutorid, itelmeenid, jukagiirid, kerekid, ketid, korjakid, nivhid, tšuktšid;
pamiiri rahvad: bartangid, hufid, iškašimid, jagnoobid, jazgulamid, orošorid, rušanid, šugnid, vahhid;
tunguusi-mandžu rahvad: eveenid, evengid, nanaid, negidalid, orokid, orotšid, udehed, ultšid;
türgi rahvad: altailased, baraba tatarlased, dolgaanid, hakassid, kamassid, karaiimid, krimmi juudid, krimmitatarlased, leedu tatarlased, nogaid, šorid, tofalarid, truhmeenid, tšulõmi tatarlased;
uurali rahvad: eenetsid, handid, ingeri soomlased, isurid, karjalased, koola saamid, liivlased, mansid, neenetsid, nganassaanid, sölkupid, vadjalased, vepslased.
Euroopa Liidu impeeriumi rahvaste Punast Raamatut ametlikult veel koostatud ei ole. Kes sinna kantakse või kes suudab sellest pääseda, näitab tulevik.
Karjala Vabariik on Vene Föderatsiooni iseseisev üksus, nagu kannavad vabariigi nimetust näiteks veel Dagestan, Komi, Altai või siis Baškortostan. Pindalalt kolme Balti riigiga enam-vähem võrdsel territooriumil elab aga kõigest 766 000 inimest, kellest karjalasi on 60–70 000 ehk siis umbes kümnendik elanikkonnast. (20 000–30 000 karjalast elab veel lõuna pool Vologda ja Tveri oblastis, aga nemad on juba täielikult venestunud.) Veel 1939. aastal ehk siis veidi vähem kui 70 aastat tagasi elas Karjalas 250 000 karjalast, kel oli oma tugev kultuur ning nad kõik rääkisid karjala keelt. Seda keelt hoidis siis elus tõik, et soome keelel oli tollal Karjalas riigikeele staatus, soome keelt õpiti koolis kohustuslikus korras.
Soome keelt just sellepärast, et pärast Soome kodusõda asus Karjalasse massiliselt elama Soome punaseid, kes hõivasid Karjala omavalitsustes juhtpositsiooni ning määrasid ka soome keele teiseks ametlikuks keeleks. Karjala keel elas soome keele toel, kuna need on nii lähedased.
Kui Nõukogude võim jõudis pärast 1918. aastat Karjalasse (sellesse ossa, mis ei kuulunud Soomele), siis Karjala külades ei osanud keegi vene keelt. 90 aastaga on olukord peaaegu vastupidiseks muudetud – nüüd oskavad vähesed karjalased oma keelt, küll aga räägivad kõik vene keelt. Nõukogude ajal õpetati koolides ainult vene keeles ning külades soovitati vähem rääkida oma rahvuskeeltes, sest see takistavat vene keele omandamist.
Viimase, 2003. aasta rahvaloenduse järgi nimetasid pooled karjalased oma emakeeleks vene keelt. Pange tähele – mitte keeleks, milles nad räägivad, vaid emakeeleks! Allakäik on olnud kiire, sest veel 1970. aastal nimetas vene keelt emakeeleks veerand karjalastest.