Eesti Vabariigi taastamine juriidilise järjepidevuse alusel seondub globaalpoliitikaga eelkõige reparatsioonide näol, mida meil on õigus saada Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidest osavõtnud riikide käest.
See ongi loomulikuks põhjuseks, miks lääneriigid tegelikult pole huvitatud Balti riikide taastamisest juriidilise järjepidevuse alusel, küll aga toetavad nende iseseisvustaotlusi uute tekkivate riikide näol.
Kuna reparatsioonide tasumise osas kattuvad maailmapoliitikat suunavate Washingtoni ja Moskva huvid, siis loogika seaduste kohaselt peavad Balti riikides kulissidetaguseid traagelniite vedama nii KGB kui CIA...
„Kodusõda Eestis”, analüüs juriidilise järjepidevuse lõpuni lahtimõtestatusest, juuni 1991. A.M.
USA teabevahendid tegid esmaspäeval teatavaks, et kaks vana luuremeistrit, kes olid külma sõja ajal vastased, on nüüd asutanud ühisettevõtte. Endine Luure Keskagentuuri töötaja Vincent Cannistraro, kes oli tegelnud luureprogrammidega Reagani administratsioonis, ütles intervjuus ajakirjanikele, et loodud on firma Cannistraro Associates. See on esimene ühisettevõte, mis ühendab LKA ja KGB eriteadmisi julgeoleku tagamisel. Kompanii Moskva osakonna korraldusdirektor on Oleg Kalugin, endine NSVL Julgeolekukomitee Poliitilise Peavalitsuse Välisvastuluure Valitsuse ülem.
Virginia osariigis baseeruv Cannistraro Associates spetsialiseerub terrorismiohu analüüsimisele, investeerijaid ähvardava poliitilise riski uurimisele ja võitlusele tööstusspionaažiga. Kinnitades oma unikaalseid sidemeid terrorismivastase võitluse ja vastuluure spetsialistidega kogu maailmas, kavatseb kompanii laiendada oma tegevust Lähis-Idas, Aasias, Ladina-Ameerikas ja Euroopas.
Kalugin hakkab esindama firmat SNG territooriumil ja kasutama endiste KGB töötajate võrku.
Vene eksperdid usuvad, et Venemaa võib 15-20 aasta pärast kaaluda ühinemist Euroopa Liiduga, vahendab Interfax.
„Olukorra analüüsis osalenutest enamus – 80 protsenti – arvab, et Venemaa liitumist Euroopa Liiduga võiks pikemas perspektiivis (15-20 aasta pärast) kaaluda,” seisab ekspertgrupi koostatud raportis „Venemaa - Euroopa Liidu suhted: hetkeolukord ja tulevik.”
„Taolisele valikule ei tõuka Venemaad mitte üksnes majandussuhete maht, vaid ka geopoliitilised ja kultuurilised realiteedid,” lisatakse raportis.
Eksperdid lisavad, et Venemaal on raske areneda või isegi ellu jääda oma praeguses keskkonnas, olukord lõunas on ebastabiilne ning liit Hiinaga näib mitmetel põhjustel võimatu.
Asjatundjad rõhutavad, et euroatlantilise ruumiga ja eurotsooniga liituvad peagi enamik endise Nõukogude Liidu lääne- ja edelaosa vabariike, lähitulevikus ühineb Ukraina tõenäoliselt NATO-ga ning kaugel ei ole ka aeg, mil Ukraina võib alustada läbirääkimisi EL-iga ühinemiseks.
„Moldova ja tõenäoliselt ka Valgevene asuvad pärast poliitilisi reforme samale teele,” seisab raportis.
Venemaa EL-i suunalist tulevikuperspektiivi tutvustanud ekspertide gruppi juhib Venemaa Teaduste Akadeemia Euroopa instituudi asedirektor, välis- ja kaitsepoliitika nõukogu esimees Sergei Karaganov.
Grupi töös osalesid veel erinevate Teaduste Akadeemia allasutuste töötajad ning välisministeeriumi ja muude ametkondade asjatundjad.